Sõnasäuts: ruja on täielik ulme ({{commentsTotal}})

Ruja
Ruja Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

ERRis jälle mõni uus tuul! Keiti Vilmsi rubriik "Sõnasäuts" kõlab Vikerraadio "Vikerhommikus" teisipäevast neljapäevani kell 7.25. Kultuuriportaal avaldab need ka.

“RUJA” – see uudissõna oma plaanitud tähenduses sai unarsõnaks veel enne, kui keegi teada sai, et see uudissõna on. 

Nimelt korraldati 1971. aastal kultuuriajalehe Sirp ja Vasar eestvedamisel uudissõnade võistlus, kus otsiti muuhulgas vastet ka lohisevale mõistele ‘teaduslik fantastika’.

18. septembril 1970 ehk peaaegu 47 aastat tagasi ilmus Sirbis ja Vasaras aga kirjanik Henn-Kaarel Hellati artikkel, kus autor kasutas esimest korda enda loodud sõna “ulme” teadusliku fantastika tähenduses. Hellat sai oma termini lihtsalt: võttis eesti keeles juba eksisteeriva sõna “ulm” ja pani sellele e-tähe otsa.

Andres Ehin aga pakkus umbes samal ajal, kui Hellat “ulmega” lagedale tuli, ‘teadusliku fantastika’ vastena välja sõna “ruja”. Seegi sõna sai tuntuks, ent hoopis rockansambli nimena. Andres Ehin aga ei ole selle sõna loojaks, nagu on seni arvatud. 

1973. aasta 23. veebruaril kirjutas Ilmar Sikemäe, keda samuti sõna “ruja” autoriks on peetud, ajalehte Sirp ja Vasar artikli “Mõni rida paarist sõnast ja keelenakkusest”, kus selgitab: “Jaanuari «Loomingus» esinev Ain Kaalep kirjutab Lembit Vahaku näidendist «Karske õhtupoolik» ja veeretab ühtlasi lingvistilisi mõtteid. Muuseas väidab ta minu «tarninguks» uudissõna ruja ’ fantaasia ’ ja kingib mulle POPansambel Ruja vaderi nime. Aitäh! Au on hüva asi. Aga ruja välmija au kuulub ikkagi pedagoog Endel Vannasele. (SV 1971, nr. 8).”

Hiljem, 1974. aasta aprillis arutleb Ilmar Sikemäe sõna “ruja” kasutamise üle ka Sirbi ja Vasara artiklis “See ulmekas rujapuhang.”

Leedu keeles aga tähendab “ruja” loomakarja.


Allikad: Ajaleht “Vooremaa” (24. sept. 2015), “Sirp ja Vasar” (18. sept. 1970, 23. veebr. 1973, 12 aprill 1974)

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: