Sõnasäuts: ruja on täielik ulme ({{commentsTotal}})

Ruja
Ruja Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

ERRis jälle mõni uus tuul! Keiti Vilmsi rubriik "Sõnasäuts" kõlab Vikerraadio "Vikerhommikus" teisipäevast neljapäevani kell 7.25. Kultuuriportaal avaldab need ka.

“RUJA” – see uudissõna oma plaanitud tähenduses sai unarsõnaks veel enne, kui keegi teada sai, et see uudissõna on. 

Nimelt korraldati 1971. aastal kultuuriajalehe Sirp ja Vasar eestvedamisel uudissõnade võistlus, kus otsiti muuhulgas vastet ka lohisevale mõistele ‘teaduslik fantastika’.

18. septembril 1970 ehk peaaegu 47 aastat tagasi ilmus Sirbis ja Vasaras aga kirjanik Henn-Kaarel Hellati artikkel, kus autor kasutas esimest korda enda loodud sõna “ulme” teadusliku fantastika tähenduses. Hellat sai oma termini lihtsalt: võttis eesti keeles juba eksisteeriva sõna “ulm” ja pani sellele e-tähe otsa.

Andres Ehin aga pakkus umbes samal ajal, kui Hellat “ulmega” lagedale tuli, ‘teadusliku fantastika’ vastena välja sõna “ruja”. Seegi sõna sai tuntuks, ent hoopis rockansambli nimena. Andres Ehin aga ei ole selle sõna loojaks, nagu on seni arvatud. 

1973. aasta 23. veebruaril kirjutas Ilmar Sikemäe, keda samuti sõna “ruja” autoriks on peetud, ajalehte Sirp ja Vasar artikli “Mõni rida paarist sõnast ja keelenakkusest”, kus selgitab: “Jaanuari «Loomingus» esinev Ain Kaalep kirjutab Lembit Vahaku näidendist «Karske õhtupoolik» ja veeretab ühtlasi lingvistilisi mõtteid. Muuseas väidab ta minu «tarninguks» uudissõna ruja ’ fantaasia ’ ja kingib mulle POPansambel Ruja vaderi nime. Aitäh! Au on hüva asi. Aga ruja välmija au kuulub ikkagi pedagoog Endel Vannasele. (SV 1971, nr. 8).”

Hiljem, 1974. aasta aprillis arutleb Ilmar Sikemäe sõna “ruja” kasutamise üle ka Sirbi ja Vasara artiklis “See ulmekas rujapuhang.”

Leedu keeles aga tähendab “ruja” loomakarja.


Allikad: Ajaleht “Vooremaa” (24. sept. 2015), “Sirp ja Vasar” (18. sept. 1970, 23. veebr. 1973, 12 aprill 1974)

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: