Kirjanike liidu esimehed. Jan Kaus: mul oli soov midagi korda saata ({{commentsTotal}})

Kultuuriportaalis alustab videointervjuude sari, kus Eesti Kirjanike Liidu 95. sünnipäeva puhul tuleb juttu endiste liidu juhtidega. Esimeses videos rääkis Mari Klein kirjaniku ja toimetaja Jan Kausiga, kes oli EKL juhatuse esimees 2004. kuni 2007. aastani.

Jan Kaus meenutas, et toona esimeheks saades oli tal soov midagi muuta ja korda saata. "Sel ajal oli eriti õhus teema raamatukogude ning kirjanike vahel, et kuidas peaks raamatukogude valikuid komplekteerima ja mil määral peaks seal olema Eesti kirjandust," selgitas ta ja lisas, et kui 2004. aasta üldkogul tõi Jürgen Rooste välja, et kirjanikud peaksid hakkama teatud regulaarsusega külastama raamatukogusid, siis tundis ta EKL esimehena, et peaks rakendama mingit praktikat.

Kirjanikuna naudib Kaus enda sõnul kõige enam just varieeruvust. "Mul ei ole selgelt eelistust, et mulle meeldiks mingisugune žanr või liik kõige enam, ma naudingi just seda, et saan kirjutada erinevaid asju, näiteks kirjutasin ma ju ka Märt-Matis Lille ooperile "Tulleminek" libreto."

"Ma sain toimetamise väärtuslikkusest aru üsna hilja, see oli ajal, kui ma tegin koostööd Merike Riivesega, kes toimetas minu romaani "Hetk"," sõnas Kaus ja kinnitas, et inimesed peaksid igasuguse kirjasõna puhul aru saama toimetamise kasulikkusest. "Minu arvates peaks iga teksti juures olema lisaks sisutoimetajale ka keeletoimetaja, kes käib üle kõik keelelised nüansid, seetõttu teen ma alati ettepaneku, et nende raamatute juures, mida ma toimetama hakkan, oleks siiski kaks toimetajat."

Toimetaja: Kaspar Viilup



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: