Tristan Priimägi: "Ruudu" peategelane meenutab mulle Õunpuu Püha Tõnu ({{commentsTotal}})

7. septembril esilinastub Eesti kinodes Ruben Östlundi Cannes'i filmifestivalil Kuldse Palmioksaga pärjatud linateos "Ruut". Kultuurisaates "OP" andis oma kommentaari filmile Tristan Priimägi.

"Ruben Östlundi üks iseloomujooni kogu tema filmograafias on see, et ta on väga õpetlik," selgitas Priimägi ja nentis, et didaktilisusega on samas häda, et tihti muutub see väga tüütuks. "Sellest saab aga Östlund hästi aru ning mõistab, et ta saab seda tasakaalustada koomikaga, tema filmides on must huumor väga oluline komponent, et näidata seda tasakaalu."

"Ruut" räägib Priimägi sõnul ühest heal järjel moodsa kunsti galerii direktorist, kellel varastatakse ära mobiiltelefon. "Peategelane püüab pisut ebatavalisel meetodil oma telefoni tagasi saada, astudes oma sotsiaalsest rollist välja, mis vallandab aga lumepalliefekti, kus sündmused veavad teda üha keerulisemasse olukorda," ütles ta ja lisas, et Östlundi filmides on alati sama teema, mis näitab, et me peaksime proovima oma rutiinist ja kombestikust välja murda, mis nõuab meilt aga ühiskondlikku arvamusega vastuollu minekut, pannes meid võitlema tekkiva häbitundega. "Kaasaegse õhtumaa inimese häbitunne, mis jääb inimlikkusele jalgu, on Ruben Östlundi põhiteema."

"Mulle meenutab "Ruudu" peategelane Õunpuu Püha Tõnu, sest teema on laias laastus sama, kus mees üritab astuda oma sotsiaalse staatuse vastu, kuidas ühiskond selle siis ära karistab ja kõik stabiliseerub alles siis, kui inimesed võtavad uuesti omaks enda kohad ühiskonnas."

"Film räägib üsnagi keerulistest teemadest, aga ei anna samas vastuseid ette," sõnas ta ja tõdes, et tegemist on Östlundi kõige ambivalentsema filmiga. "Seal on nii palju erinevaid tasandeid, kuidas seda filmi lugeda, ka kommentaarina kaasaegse kunsti aadressil, samuti kommentaarina vägivalla teemal ühiskonnas."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: