Mulle armas maja. Tiina Mälberg: mu isa rääkis alati lugusid imelisest Aavere mõisast ({{commentsTotal}})

"OP" alustas sel hooajal uue rubriigiga "Mulle armas maja", kus huvitavad persoonid räägivad ühest neile olulisest hoonest. Esimesena sai sõna näitleja Tiina Mälberg.

"Minu isa lugu on ühe keskmise Eesti mehe lugu 20. sajandil," sõnas Mälberg "OP-is" ja selgitas, et tema isa sündis 1939. aastal Tartus. "Pärast oma isa surma tuli tal koos emaga rännata mööda Eestimaad, elada erinevates kohtades, käia mitmel pool koolis, aga ühel hetkel jõudsid nad Aavere mõisa juurde, kus isa hakkas koolis käima."

Mälberg selgitas, et tema isa jutustas talle alati lugusid sellest imelisest mõisast, mida mõnel pool nimetatakse ka rüütlimõisaks. "Ta rääkis, et Aavere mõis oli uhke, siin olid kõrged tornid ja kellad, selle ümber oli imeilus park uhkete puude, hoolitsetud teeradade, eksootiliste põõsaste ja huvitavate taimedega," lisas ta ja mainis, et nõukogude ajal oli seal hooldekodu. "Need inimesed pidasid seda aeda ja mõisa korras."

"Tänavu augustis sai mul 20 aastat Rakvere teatris töötamist ja ma sain aru, et Tamsalu kant on Rakverele päris lähedal," nentis ta ja tõi välja, et ühel päeval läksid nad isaga koos Aavere mõisa otsima. "Me sõitsime mööda neid teid ja ei leidnud seda kohta, sest teed olid muutunud ja ei olnud neid raudteejaamu, mida isa mäletas."

Viimaks nad siiski leidsid portsu vanu puid ja said aru, et see allee on siin olemas. "Me tulime lähemale ja leidsime ka müürid, aga mu isa oli kurb ning ütles: "Näed, mis juhtub, kui elu ei ole"," ütles Tiina Mälberg ja kinnitas, et need sõnad jäid talle kuidagi hinge. "Ma vaatasin ringi ja ühel hetkel taipasin, et elu ju tegelikult on, kasvab väike vahtrakene, kibuvits vohab, aga ei ole inimesi ning ei ole seda kultuuri, mida need inimesed sel ajal oma hoolitsemisega siia tekitasid."

"Kui inimene ka lahkub, siis elu ja mälestused ju jäävad," mõtiskles ta lõpetuseks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: