Vabale Lavale jõuab Z generatsiooni koondportree ({{commentsTotal}})

Salvatore Calcagno
Salvatore Calcagno Autor/allikas: Vaba Lava

2018. aasta sügisel, 19. septembril etendub Vaba Lava teatrikeskuses noore Belgia/Itaalia lavastaja Salvatore Calcagno lavastus “Pandora 3.0”, mis on üks osa tema suuremast lavastusprojektist “GEN Z. Otsides ilu”. Augustis käis Salvatore koos oma lavastuse kaasautorite Antoine Neufmarsi ja Emilie Flamantiga Tallinnas, et leida tänavatelt uude projekti noori. Calcagno ütles intervjuus ERR kultuuriportaalile, et projekti teevad huvitavaks Euroopa noorte kultuurilised erinevused.

Mida annab sulle Vabal Laval lavastuse Pandora 3.0” väljatoomine järgmisel sügisel?

Vaba Lava andis mulle võimaluse kõigepealt jätkata põhjaliku uurimistööga, mida ma olen läbi viimas mitmetes Euroopa riikides ja mis eelneb minu uue lavastuse GEN Z väljatoomisele.  GEN Z on lühem variant lavastuse pealkirjast Generation Z”. Lavastusest, millest peaks kujunema uue põlvkonna, Z generatsiooni koondportree.

Mida endast kujutab generatsioon Z? Kes nad on?

Need on noored, kes on sündinud peale 1995. aastat. On oluline ära märkida, et mina ise ja minu kaasautorid Emilie Flamant ja Antoine Neufmars kuulume samuti samasse põlvkonda. Eestis, nagu ka teistes riikides, kus me projekti jaoks inspiratsiooni ammutame, küsitlesime me noori saamaks teada, kes nad on, mis neid elus käivitab, millised on nende soovid ja unistused. Samas on meie eesmärgiks olla maksimaalselt avatud ning püüda mõista Euroopa põlvkonnakaaslasi ilma eelhoiakuteta ning vältides stereotüüpe.

Millistes riikides juba seoses lavastusega käinud olete, kuhu plaan veel minna?

Niisiis teeme seda projekti õige mitmes Euroopa linnas. Praeguseks oleme kohtunud Serbia ja Belgia noortega Belgradis, Brüsselis, Monsis ning La Louvière´is . Augustis olime residentuuris Vabal Laval Tallinnas ning järgmiseks suundume Luxembourgi, Prantsusmaale ja Hispaaniasse.

Kas Euroopa noored on sarnased?

Euroopa noorte hoiakutes on loomulikult ühiseid jooni, kuid samas on olemas ka kultuurilised, majanduslikud ja geograafilised eripärad, mis teevadki selle projekti huvitavaks. Vaba Lava kuraatoriprogammis osalemine annab meie sisuliselt üle-Euroopalisele projektile loomulikult uue dimensiooni ning meil on olnud siin väga huvitav viibida.

Kuidas te leiate oma lavastusse noored?

Projektis osalevad noored leiame me tavaliselt street-castinguigus. Järgneb workshop, kus laseme noortel vabalt rääkida ja ennast avada. Me lindistame nende juttu ning filmime neid, seega põhineb lavastuse tekst autentsetel salvestustel.

Millest lavastus räägib?

GEN Z lavastuse tuumaks ja läbivaks jooneks kõigis riikides on kollektiivne sünergia, ning humanistlik ja positiivne eluhoiak. Valmivas lavastuses astuvad vaatajate ette nii Z-generatsiooni noored kui ka professionaalsed näitlejad andes vaatajale võimaluse saada aimu selle põlvkonna unikaalsest ja spetsiifilisest ellusuhtumisest. GEN Z üritab tabada selle hüpervõrgustunud volatiilse põlvkonna olemust, olgu osalisteks siis belglased, eestlased, serblased, prantslased või hispaanlased - selle projekti motoks on meie jaoks searching for beauty (otsides ilu).

Tahaksin rõhutada, et GEN Z on paindlik kunstivorm, mis on pidevas muutumises, kohanedes ja uuuesti defineerides ennast igas uues keskkonnas, kus see esitamisele tuleb. Näiteks Brüsselis etenduvale lavastusele lisandub ja annab täiendava dimensiooni filmiprogramm, avalik diskusssioon ning fotonäitus linnaruumis.

Vaba Lava kuraatoriprogrammi 2017/2018 hooaja läbivaks teemaks on BIG DATA. Kuidas suhtestub GEN Z selle temaatikaga?

pervõrgustunud Z põlvkonda puudutab see temaatika otse. Eesti on õigusega uhke selle üle, et on üks arenenumaid digitaaseid ühiskondi Euroopas, kuid igal mündil on teine pool: digitaalse ühiskonna muutev mõju inimestele ja eelkõige noortele, pidevas informatsioonitulvas viibimine, on paratamatu kaasnähtus. Näiteks räägitakse palju noorte võimetusest keskenduda n.ö. tähelepanu defitsiidist või sellest, et privaatsus on praktiliselt võimatu. Kuid see ongi uus reaalsus, millega Z põlvkond on üles kasvanud ja see on nende ainus reaalsus - seega BIG DATA ja GEN Z kuuluvad kokku ja on lahutamatud. Oma lavastusega püüame anda sellele põlvkonnale hääle, luua uue esteetika ja kunstilise väljenduse.

Tahaksin lõpetada tsitaadiga noore andeka Londonist pärit kirjaniku Olivia Sudjici haaravast debüütromaanist Kaastunne" (Sympathy), mis räägib muuhulgas ohtlikust elust online-džunglis.

"Vanema generatsiooni jaoks on igal nähtusel algus ja lõpp. Nad ei mõista, kuidas meie, GEN Z noored eksisteerime internetis, kus pole lineaarsust, kus asjadel pole loogilist lõppu ega väljapääsu. Miski pole privaatne ja kõik jääb süsteemi igaveseks ringlema. Nagu laine, mis murrab kaldale ja siis taandub."

Intervjuu tõlkis Inga Koppel.

 

——

Vabal Laval 19. septembril 2018 etenduv „Pandora 3.0on osa Salvatore Calcagno ja tema meeskonna suuremast projektist „GEN Z – otsides ilu, mis viiakse läbi erinevates Euroopa linnades (Mons, Bruxelles, La Louvière, Belgrade, Tallinn, Luxemburg, Pariis, Madriid ja Barcelona). Praegu kirjutatakse palju Y generatsioonist, kuid selle projekti eesmärgiks on uurida, millised hoiakud ja väärtushinnagud on uuel eurooplaste põlvkonnal, kes on sündinud peale 1995. aastat. Kõigis eelpool nimetatud linnades viiakse kohalike noortega läbi töötoad; salvestuste ja intervjuude põhjal koorub loodetavasti aus üldistus, kus püütakse hoiduda stereotüüpidest ja eelarvamustest.

Lavastusele eelnes 2017. aasta augustis kohalike teismelistega läbiviidav töötuba, mille tulemusi saab näha 2018. aasta septembris. Kogu tööprotsess teismelistega erinevates Euroopa linnades kulmineerub lavastusega Brüsselis.

Lavastuses löövad lisaks noortele kaasa ka professionaalsed näitlejad. Salvatore Calcagnot ja tema loomingulist meeskonda huvitab eelkõige, kui privaatsed on tegelikult isiklikud andmed BIG DATA ajastul. Milline on see hüpervõrgustunud noorte olemus, kui nad nõustuvad end laval avama ja kas see, mida me kuuleme, võib meid üllatada? Mida sisaldab 21. sajandi teise kümnendi Pandora laegas kui me üritame selle kaant kergitada? Lavastusega kaasnevad ka erinevad konteksti laiendavad üritused nagu näiteks vestlused, diskussioonid ning fotonäitus.

Salvatore Calcagno on noor ja lootustandev belgia teatrilavastaja, kes on lõpetanud Belgia Riikiku Etenduskunstide Kõrgkooli (INSAS). Tema esimene lavastus "La Vecchia Vacca" etendus alles 2013. aastal, kuid juba praegu võib Calcagno puhul rääkida isikupärasest lavastajakäekirjast. 2017/2018 on Calcagno residentuuris Brüsseli teatris Théâtre Les Tanneurs.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: