Teatrid jätkavad tõusu: veel 40 000 külastust juures ({{commentsTotal}})

Piip ja Tuut köögis
Piip ja Tuut köögis

Juba kolmandat aastat jätkab teatrite külastatavus Eestis tõusu. Eesti Teatri Agentuuri andmeil tehti 2016. aastal etendusasutustesse 1 186 008 külastust. Aasta varem, 2015. aastal külastas statistikas osalevaid etendusasutusi 1 146 564 vaatajat, mis tookord tegi 96 317 külastust rohkem kui 2014. aastal.

Viimastel aastatel on püsinud uuslavastusearv enam-vähem 200 uuslavastuse piirimail – 2016. aastal on statistikasse kaasatud 196 uue lavastuse andmed. Kogu repertuaaris oli 540 lavastust, mis on 10 lavastust vähem kui aasta varem, kuid sellest hoolimata anti aasta jooksul rohkem etendusi ja kasvas ka külastuste arv. Viimane on mitmeid aastaid püsinud üle 1,1 miljoni – 2016.aastal 1 186 008 külastust.

Enimkülastatud ja jätkuvalt oma külastusi kasvatavad teatrid on Estonia (171 641) ja Vanemuine (161 647), kolmanda külastuste arvuga teater on jätkuvalt Eesti Draamateater (108 268).

Eraetendusasutustest kogus enim vaatajaid Piip ja Tuut Teater (28 326), tihedalt kannul on VAT Teater (26 080) ja Kinoteater (23 038), aga ka Tuuleveski (19 558) ja Vana Baskini Teater (19 118).

Eraetendusasutuste ja lavastusprojektide külastused moodustavad kogukülastustest 26,6%, kuid see ei tähenda sugugi, et eraetendusasutuste osakaal oleks vähene, vastupidi – iga aastaga kasvab ka erateatrite ja lavastusprojektide panus. On üsna tavapärane, et erateatrites esietendub igal aastal rohkem uuslavastusi, 2016. aastal oli neid 108 (riigi- ja linnateatritel 88), vastupidiseks muutub olukord kogu repertuaari, etenduste ja külastuste arvudes riigi- ja linnateatrite kasuks. Põhjuseid on mitu ja ilmselt kõigile selgitamatagi teada.

Kui 2015. aastal moodustas riigiteatrite külastuste arv 75%, siis 2016. aastal oli erateatrite külastatavus koguarvust 26,3%. Osakaalu kasv on küll vaid 1,3%, kuid kui arvestada, et 2016. aasta andmetega osaleb statistikas 35 erateatrit ja lavastusprojekti ning aasta varem oli see kolme võrra suurem ehk 38, siis seda julgemalt võib tõdeda, et erateatrite külastuste arv kasvab iga aastaga. Ehk annab see kõik märku sellest, et publiku huvi ei kahane ja aina rohkem lavastusi saab mängukavas püsida kauem kui vaid ühe etendusperioodi.

Eesti Teatri Agentuur kogub statistikat järjepidevalt alates 2004. aastast ja vahendab andmeid Statistikaametile, avaldab neid statistikabaasis ja aastakogumiku Teatrielu kroonikas. Andmetega on esindatud kõik riigi- ehk repertuaariteatrid, kellele on statistika esitamine osa tegevustoetuse aruandest: nii avalik-õiguslik Estonia, Tallinna ja Kuressaare linnateater, sihtasutused ja erateatrid. Kuna kõiki, kes lavastusi välja tõid, ei saa käsitleda püsi- või oma põhitegevuselt teatritena, ning kaheksal neist oli 2016. aastal mängukavas vaid üks lavastus, siis on nüüd koondtabelis eraldi real lavastusprojektid, kuhu on koondatud kõik erateatrid, projektid, ühendused või sõpruskonnad, kes on statistikasse esitanud ühe lavastuse. 2016. aastal oli neid lavastusi kaheksa: „Grace ja Glorie“, „Ma olen Ivo Linna“, „Muinasjutt kuldsest kalakesest“, „Mardileib“, „Olmeulmad“, „Rästik“, „Sula“ ja „Ubuntu“. Nende olemasolu on igati rõõmustav ja vähesus ei kahanda kuidagi nende olulisust Eesti teatripildis, sest näiteks nimetatud lavastustest esimesed kolm on mängukavas juba mitmendat aastat. 

 

uuslavastusi

kogu repertuaar

etendused

külastused

riigi- ja linnateatrid   

88

307

3746

873 594

eraetendusasutused

108

233

2827

312 414

 

Käesoleva kogumiku koondtabeli kõrval on eraldi välja toodud kolme etenduskunsti keskuse, Kanuti Gildi SAALi, Sõltumatu Tantsu Lava ja Vaba Lava majade kultuuriprogrammide arvnäitajad, sest nende puhul on nii etendustegevus kui ka muu pakutav kultuuriline tegevus samaväärselt võrdsed ja olulised tervikprogrammi osad.

2016. aastal oli teatripileti keskmine maksumus 11,0 eurot (ilma käibemaksuta) ehk üle 1% Eesti keskmisest palgast. Lavastusliigiti on ootuspäraselt kõige madalama keskmise hinnaga nukulavastuste piletid (4,4 eurot) ja kõige kõrgema maksumusega muusika- ja tantsulavastuste piletid (12 eurot). Sõnalavastusi on mängukavas kõige rohkem ja selle lavastusliigi keskmine pileti maksumus on ka kõige lähemal üldisele keskmisele pileti hinnale (10,6).

Sihtrühmiti on kõige kõrgem keskmine piletihind noortelavastustel – 16,7 eurot.

Noortele tehtud lavastusi oli suhteliselt vähe – 25 – , kuid ilmselt olid need ka kulukad, sest nende hulgas on suhteliselt palju muusikalavastusi, nagu nt 2016. aasta külastatavuselt vaadatuim RO Estonia „Viiuldaja katusel“ (24 830 vaatajat). Põhiosa lavastusest on täiskasvanutele, kellele on keskmine pileti maksumus (ilma km-ta) 11,3 eurot. Kõige madalam maksumus on lavastustel, mis mõeldud väikelastele – 4,4 eurot, teismelistele vastavalt 11,0 ja lastele 7,7 eurot.

Statsionaaris on keskmine piletiga külastus kõrgem kui väljasõiduetendustel. Kallimad ja kulukamad lavastused ongi statsionaaris mängitavad ja üks võimalik põhjus on, et väljaspool statsionaari käiakse odavamate lavastustega. Väljasõiduetendusi ja etendustegevuse piirkondlikku jaotust vaatleb sel aastal lähemalt Toomas Petersoni artikkel.

Keskmised piletite maksumused näitavad võrreldes eelmiste aastatega järjekindalt tõusu. Sellega ühes kasvas ka teatrite omaetenduste piletite müügist saadud tulu – 10,4% (ehk 1 218 394 eurot). Samas on teatrite tulude tervikus omaetenduste piletitulu 2% võrra madalam (19%) kui 2015. aastal, mil see oli 21% tuludest. Tervikpilti vaadates jääb aga ka kohe silma, et toetused riigieelarvest on 2% kasvanud, mis näitab, kui otsene mõju on riigitoetusel teatripileti keskmisele maksumusele. Samuti on tõusnud omavalitsuste toetus kolmelt protsendilt viiele.

Statistikas osalevate teatrite arv on aastate lõikes küll kasvanud, kuid igal aastal on neid teatreid või lavastusi, mis ei ole andmetega statistikasse jõudnud. Tegemist on enamasti ühekordsete lavastusprojektidega, kuid on ka püsivalt tegutsevaid erateatreid. Kuid käesolev kroonika ei kajasta ainult statistikas osalejaid. Eesti Teatri Agentuuri kodulehel püütakse mängukavale tuginedes välja tuua ka need uuslavastused, mida statistikasse ei esitata. 2016. aastal on lisaks (arvandmetega esindatud lavastustele) välja toodud veel 54 uuslavastust (suurematest erateatritest on nende seas nt Cabaret Rhizome 2 lavastusega, Komöödiateater 2 lavastusega, Point 3 lavastusega), teadaolevalt oli nendega antud etenduste arv 2016. aastal 442. Nende hulgas on suurprojekte nagu Tallinna Filharmoonia „Reekviem ... ja elu enne“, millega anti Birgitta festivalil 2 etendust, või näiteks Suuremõisa lossi hoovis 10 korral väiksemale ringile esitatud Margus Tabori „Mamma lood“. Kui need teadaolevad arvud lisada statistikas toodule, siis võib öelda, et 2016. aastal oli Eesti teatris kokku 250 uuslavastust, kogu repertuaaris ligi 600 lavastust ja kokku anti aastas üle 7000 etenduse. Kui statistikale tuginedes veelgi julgemalt arvestada, et ühel etendusel oli 2016. aastal keskmiselt 180,4 vaatajat, ning liita need külastused 46 etendusasutuse poolt fikseeritud külastusele, siis võib arvestada 2016. aasta etenduste kogukülastuste arvuks 1 265 560.

Eelnimetatud arvudesse ei ole aga arvestatud rikkalikku harrastusteatrite tegevust. Küll on olemas esindatus kahe staažika harrastusteatri – Teoteatri ja Vilde Teatri – näol. Koostöös Harrastusteatrite liiduga on aastakroonikasse tehtud valik harrastusteatrite 2016. aasta uuslavastustest. Välja on toodud 26 uuslavastust, millega anti teadaolevalt 184 etendust. Eraldi on kajastatud ka harrastusteatrite aasta olulisemad sündmused, rahvusvaheline koostöö ning festivalid. Kuid nii nagu kõigil aastatel, ei piirdunud teatrite panus kultuuriellu ka 2016. aastal ainult etendustegevusega, sest lisaks etendustele panustavad teatrid suure hulga sündmustega Eesti kultuuripildi rikastamisse lisaprogrammide, seminaride, hariduslike sarjade, telesaadete, kontsertide, filmiseansside, õpitubade, festivalide jmt korraldamisega. Loomulikult on selles eriti aktiivsed kõik maju ja vastavat tööjõudu haldavad riigiteatrid, aga ka erateatrid: kokku vastavalt 1 850 sündmust 214 032 osalejale (riigiteatritel 1 315 sündmust 150 075 osalejale ning erateatritel 535 sündmust 63 957 osalejale). Seega pakuvad etendusasutused kogu oma aastase tegevusega üle 8 850 kultuurisündmuse üle 1,4 miljonile külastajale.

Erinevatele sihtrühmadele mõeldud etenduskunsti festivale oli teadolevalt 25, sh 3 kunsti, kirjandus- ja linnafestivali, mis olid tihedalt seotud etenduskunstidega.

Pea kõik need festivalid olid rahvusvahelised. Samuti külastas Eestit taas märkimisväärselt suur arv välisteatreid ja -esinejaid (56). Eesti teatrid andsid väljaspool Eestit 66 lavastusega etendusi 25 riigis, nende etenduste külastuste osakaal 2016. aastal oli 3,5% aasta külastustest. Sarnaselt kogu ülejäänud teatripildiga on ka välismaal etendatavatest lavastustest üle poole (65%) sõnalavastused. Mitmed teatrid jätkavad etenduste andmist välismaal elavatele eesti keelt kõnelevatele vaatajatele lähemal, kuid veelgi uuema trendina on tekkinud lavastused, mida Eestis ei mängitagi, vaid mille sihtrühmaks on mõne teise riigi vaatajad (Kinoteater, Kanuti Gildi SAAL, Prem Productions).

 

2016. aasta teatrite repertuaar lavastusliikide järgi

muusikalavastused 38, 7%

sõnalavastused 344, 64%

nuku- ja objektiteatri lavastused 44, 8%

mitmeliigilavastused 65, 12%

tsirkus 1, 0%

tantsulavastused 48, 9%

 

2016. aasta lavastused sihtrühmade järgi

täiskasvanud (22–...) 369, 68%

noored (17–21) 25, 5%

teismelised (12–16) 23, 4%

lapsed (6–11) 97, 18%

väikelapsed (0–5) 26, 5%

 

Etendusasutuste tulud suuremate põhitulude kaupa

ELi struktuurivahenditest 122 715, 0,3%

muud tulud majandustegevuselt, 4 125 775, 7%

kohvikutulu 2 309 677, 4%

toetused riigieelarvest, 38 606 606, 64%

muud laekumised 188 034, 0,3%

toetused omavalitsustelt, 2 924 004, 5%

toetused mujalt välismaalt, 342 201, 1%

piletitulu omaetendustelt, 11 720 949, 19%

piletitulu festivalide külalistelt, 71 468, 0,1%

 

Etendusasutuste kulud suuremate põhikulude kaupa

tööjõukulud, 32 140 073, 59%

maksed, kohustused ja muud kulud, 6 662 288, 12%

majanduskulud, 9 634 870, 18%

halduskulud, 4 831 598, 9%

kohvikukulud, 999158, 2% 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Eesti Teatri Agentuur



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: