"MI" jagas festivalimuljeid Pärnust ({{commentsTotal}})

Sügishooaja esimene muusikasaade „MI“ (eetris 7. septembril) oli ühe jalaga veel suves ja meenutab augustikuist Pärnu Muusikafestivali. Muusikasaate vahendusel saab lähemalt tutvuda sündmuse raamidest välja kasvanud Eesti Festivaliorkestriga, kes käis äsja oma esimesel turneel.

Eesti Festivaliorkester tuli Pärnus kokku esmakordselt aastal 2011. Oma esimese välisturnee tegi Eesti Festivaliorkester augusti lõpus, andes kontserte naaberriikides – Lätis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Kõiki kontserte dirigeeris Paavo Järvi.

Festivaliorkestrisse on Paavo Järvi kutsunud eesti interpreete kodu- ja välismaalt ning silmapaistvaid muusikuid mujalt maailmast. „See on selline natukene vanamoodne protseduur, mida tänapäeval vist ei olegi kuskil – ma ise valin nad kõik isiklikult välja,“ tutvustab Järvi orkestri komplekteerimist. Järvi radarile jäävad muusikud, kes on tehniliselt suurepärased ning fanaatilised loojutustajad muusikas. Lõpuni neid kriteeriume siiski seletada ei saa ja ei peagi, Järvi lähtub paljuski ka sellest, kellega tekib tal muusikaline kontakt. Dirigent nendib, et (välis)eestlastel võib olla teatav eelis, kuid rahvusest olenemata peab tegu olema erakordse muusikuga.

Londonis elava eesti kontrabassimängija Siret Lusti sõnul teeb Eesti Festivaliorkestri eriliseks Paavo Järvi isiksus. „Selliseid tipp-dirigente on kogu maailmas käputäis. Ma arvan, et kõikide muusikute jaoks, kes siin [orkestris] on, juba see võimalus koos Paavo Järviga seda teha, on alati inspireeriv ja rõõmustav.“ Lisaks leiab Lust, et nii suurt energiat nagu on korra aastas Pärnus, ei saaks üheski palgalises orkestris saavutada. 

Flötist Maria Luisk meenutab saates mulluse festivali emotsionaalsemat hetke. Lisalooks oli Sibeliuse „Kurb valss“ ning enne loo algust teatas Paavo Järvi, et pühendab selle Prantsusmaa terrorirünnaku ohvritele. „Orkestris oli niivõrd tugev emotsioon, et kõikidel olid peaaegu pisarad silmas,“ sõnab Luisk.

Vioolamängija Andres Kaljuste võrdleb festivaliorkestrit sõpruskonnaga. „Me oleme üks suur kooslus sõpru, väga paljud meist on käinud samas koolis ja siis läbi nende aastate, kui on välismaalt sisse tulnud orkestri muusikuid, siis ka nendest on saanud meie sõbrad. Nii et kui me tuleme üks kord aastas siia kokku, siis me tuleme n-ö omade keskele, selleks, et teha seda, mida me armastame teha, see on musitseerida ja teha seda toredas Pärnus ja fantastilise dirigendi käe all ja mängida maailmaklassi muusikat,“ tõdeb Kaljuste.

Rohkem Eesti Festivaliorkestrist ja Pärnu Muusikafestivalist saab kuulda ja näha muusikasaates „MI“ neljapäeval, 7. septembril kl 22.10 ETV-s. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: