Sõnasäuts. Voorus majja! ({{commentsTotal}})

Mahetootmise voorused sõltuvad rangelt kontekstist.
Mahetootmise voorused sõltuvad rangelt kontekstist. Autor/allikas: cyclotourist/Creative Commons

“VOORUS”. Kõige esimene väljapaistev eestlasest sõnalooja on Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kõige kuulsam ja huvitavam, aga ka kõige salapärasem Kreutzwaldi loodud sõna on 'voorus'.

Kahjuks on meie kirjakeele sõnavara arengut 19. sajandil ebapiisavalt uuritud ja meil puudub niihästi Kreutzwaldi kui ka teiste tolleaegsete sõnasepitsejate tegevusest ammendav ülevaade. Me ei tea täpselt, kui palju sõnu Kreutzwald on loonud ja kui palju neist on kasutusele tulnud — oskame vaid ebamääraselt öelda, et mitukümmend. Kõiki neid siin üles lugeda ei jõua, piirdume mõne näitega.

Kreutzwaldi loodud on näiteks sellised igapäevaseks saanud sõnad nagu 'hapnik', 'süsinik', 'harilik' ja 'omadus'.

"Voorust" on ta tarvitanud juba 1849. aastal, kui mitte varem: "Laplaste woruseks tulleb kita: wargus on neil tundmata." Kõige salapärasem on ta seetõttu, et siin saksa eeskuju puudub ja sõna taust jääb kõigi selgituste kiuste ikkagi pisut kahtlaseks. Kreutzwaldile oli see sõna ilmselt südamelähedane ja ta kandis hoolt, et Wiedemann selle oma suurde eesti-saksa sõnaraamatusse võtaks. Ühes saksakeelses erakirjas 1861. aastast on ta selgitanud, et on sõna 'voorus' tuletanud oma kodumurde sõnast 'vooras'.

Julius Mägiste on sõna 'vooras' pidanud tuletiseks sõnast 'voor', mis kõige muu kõrval tähendab ka korda. Võimalik, et see nii ongi. Sel juhul on 'vooruse' saladus lahendatud. Sõna 'vooras' aga on murretest dokumenteeritud üpris kasinalt ja äratab tähelepanu, et Kreutzwald on enam-vähem sellessamas tähenduses kasutanud ka hoopis laiemalt tuntud sõna 'voolas', nii et päriselt kahtlused siiski ei kao. Kõige originaalsem sõna 'voorus' päritolu seletus pärineb aga keeleteaduslikest kuluaaridest.

Nimelt on mõni terase vaimuga inimene tähele pannud, et saksa Jugend ‘noorus’ ja ja Tugend ‘voorus’ riimuvad, ja arvanud, et 'voorus' loodi selleks, et ka eesti keeles saaks seda sõnaga 'noorus' riimida. Tähelepanek on küll vaimukas, kuid selle kinnitamiseks puuduvad faktid: seni pole teada ühtki luuletust või luuletõlget, kus Kreutzwald oleks sõna 'noorus' ja 'voorus' riimidena kasutanud.

Allikas: Udo Uibo “Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid.”

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio Vikerhommikus teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuulake Sõnasäutse siit.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: