Sõnasäuts. Voorus majja! ({{commentsTotal}})

Mahetootmise voorused sõltuvad rangelt kontekstist.
Mahetootmise voorused sõltuvad rangelt kontekstist. Autor/allikas: cyclotourist/Creative Commons

“VOORUS”. Kõige esimene väljapaistev eestlasest sõnalooja on Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kõige kuulsam ja huvitavam, aga ka kõige salapärasem Kreutzwaldi loodud sõna on 'voorus'.

Kahjuks on meie kirjakeele sõnavara arengut 19. sajandil ebapiisavalt uuritud ja meil puudub niihästi Kreutzwaldi kui ka teiste tolleaegsete sõnasepitsejate tegevusest ammendav ülevaade. Me ei tea täpselt, kui palju sõnu Kreutzwald on loonud ja kui palju neist on kasutusele tulnud — oskame vaid ebamääraselt öelda, et mitukümmend. Kõiki neid siin üles lugeda ei jõua, piirdume mõne näitega.

Kreutzwaldi loodud on näiteks sellised igapäevaseks saanud sõnad nagu 'hapnik', 'süsinik', 'harilik' ja 'omadus'.

"Voorust" on ta tarvitanud juba 1849. aastal, kui mitte varem: "Laplaste woruseks tulleb kita: wargus on neil tundmata." Kõige salapärasem on ta seetõttu, et siin saksa eeskuju puudub ja sõna taust jääb kõigi selgituste kiuste ikkagi pisut kahtlaseks. Kreutzwaldile oli see sõna ilmselt südamelähedane ja ta kandis hoolt, et Wiedemann selle oma suurde eesti-saksa sõnaraamatusse võtaks. Ühes saksakeelses erakirjas 1861. aastast on ta selgitanud, et on sõna 'voorus' tuletanud oma kodumurde sõnast 'vooras'.

Julius Mägiste on sõna 'vooras' pidanud tuletiseks sõnast 'voor', mis kõige muu kõrval tähendab ka korda. Võimalik, et see nii ongi. Sel juhul on 'vooruse' saladus lahendatud. Sõna 'vooras' aga on murretest dokumenteeritud üpris kasinalt ja äratab tähelepanu, et Kreutzwald on enam-vähem sellessamas tähenduses kasutanud ka hoopis laiemalt tuntud sõna 'voolas', nii et päriselt kahtlused siiski ei kao. Kõige originaalsem sõna 'voorus' päritolu seletus pärineb aga keeleteaduslikest kuluaaridest.

Nimelt on mõni terase vaimuga inimene tähele pannud, et saksa Jugend ‘noorus’ ja ja Tugend ‘voorus’ riimuvad, ja arvanud, et 'voorus' loodi selleks, et ka eesti keeles saaks seda sõnaga 'noorus' riimida. Tähelepanek on küll vaimukas, kuid selle kinnitamiseks puuduvad faktid: seni pole teada ühtki luuletust või luuletõlget, kus Kreutzwald oleks sõna 'noorus' ja 'voorus' riimidena kasutanud.

Allikas: Udo Uibo “Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid.”

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio Vikerhommikus teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuulake Sõnasäutse siit.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: