Siuru 100 tähistatakse tuluõhtu ja uuslavastusega ({{commentsTotal}})

August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Marie Under, kes moodustasid kirjandusliku rühmituse
August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Marie Under, kes moodustasid kirjandusliku rühmituse "Siuru" Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sada aastat tagasi loodi Eestis kirjandusrühmitus Siuru, mis mängis eesti kirjanduse arenguteel ja ajaloos märkimisväärset rolli. Kummardusena Marie Underile, Artur Adsonile, Henrik Visnapuule, Friedebert Tuglasele, Johannes Semperile ja August Gailitile tuuakse sügisel kuuel korral lavale kava „Siuru õhtu 100“.

„Siuru kaudu muutus kirjandus laiemalt nähtavaks. Siurulased näitasid, kui palju hea kirjandus ühiskonnale anda saab. 2017. aastal on see sama aktuaalne nagu sada aastat tagasi,” rõhutas Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev ajaloo mäletamise tarvidust.

„1917. aasta kevadel loodud Siuru pälvis laiemat tähelepanu sada aastat tagasi korraldatud tuluõhtuga Estonias,“ põhjendas kevadel peetud Siuru juubelikonverentsi kõrval ka kirjandusliku lavasündmuse algatust Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse teadur ja „Siuru õhtu 100“ idee algataja Elle-Mari Talivee.

Tema mõttest lähtuvalt ning Eesti Kirjanike Liidu toetusel võttis asja teoks teha Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja ja EMTA Kõrgema Lavakunstikooli laulupedagoog Riina Roose, kelle sõnul ei ole sada aastat hiljem toimuv tollase tuluõhtu rekonstruktsioon, vaid pigem tagasivaade sellele, tahe saada aru ajastust, õhustikust, kultuuriloost.

Roose lisas, et mida enam järele mõtleb, seda rohkem leiab, kui imeteldav on, et ärksad noored sellise asja tegemise omal ajal ette võtsid ja mis sellest välja kasvas.

„Ei tohi unustada, et samal ajal käis ju esimene maailmasõda,“ märkis ta.
Sarnaselt saja aasta tagusele sündmusele lubab Roose seekordsel, mis on midagi teatrietenduse ja luuleõhtu vahele jäävat, samuti loosi ja oksjonit, nagu oli Siuru esimeselgi piduõhtul. „Konrad Mägi ja Ants Laikmaa maale, nagu oli tollal, me oksjonile mõistagi ei saa, aga midagi siiski,“ kõneles Roose, et muu hulgas tulevad müügile Piret Kalda naivistlik maal ning samuti on andnud oksjoni tarbeks Johannes Võerahansu joonistusi tema lesk Erna Saar-Võerahansu.

Oksjoni otstarve on heategevuslik ehk sellest saadav tulu läheb eesti kultuuri toetuseks.

Roose sõnul on lavastuse trupp kokku pandud noortest ärksatest näitlejatest, kellele läheb kirjandusteema korda ja kelle lugemus on keskmisest suurem. Roose rõhutab, et tegu on rühmatööga, mitte ühe lavastaja ja tema nägemusega. Kõik noored kaasalööjad on saanud lavakooli aegadel Anu Lambi ärgitust ja õpetust, süvenemaks eesti kultuuri ja eriti kirjandusse.

Lavastuses „Siuru õhtu 100“ teevad kaasa Ester Kuntu, Laura Kalle, Liisa Saaremäel, Christopher Rajaveer, Karl Laumets, Jürgen Gansen. Tõnn Lamp ja Kaspar Velberg. Klaveril saadab Jaak Jürisson ning kunstnikud on Anu Konze, Anna-Liisa Pärt ja Martin Mikson.

Lavastus esietendub 23. septembril kell 19 Estonia talveaias.

Hilisemad etendused on 8.10, 20.11 ja 21.11 Tallinnas Estonia talveaias, 6.11 Viljandis Sakala keskuses ning detsembris Tartus.

„Sellist palavikulist joobumist ja ekstaasi pole eesti kirjanduses ei varem ega hiljem olnud. See oli nagu üleöö puhkev ja kiiresti õitsev Lapi suvi.“
(Ristikivi Siuru kohta, 1954)

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: