Otseülekanne 18.10: Neeme Raua vestlus Vladimir Kara-Murzaga ({{commentsTotal}})

{{1504790280000 | amCalendar}}
Vladimir Kara-Murza
Vladimir Kara-Murza Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Täna, 8. septembril esineb kinos Artis Vene demokraatliku kodanikuliikumise Avatud Venemaa aseesimees Vladimir Kara-Murza. Külalisega vestleb vabakutseline ajakirjanik Neeme Raud. ERR kultuuriportaal kannab sündmuse üle otsepildis.

Vestlus toimub Avatud Eesti Fondi sarja "Venemaa hääled" raames. Enne vestlust, algusega kell 17 tuleb näitamisele film "Nemtsov".

Kell 18.10–19.15 vestleb Vladimir Kara-Murzaga Neeme Raud, järgnevad küsimused publikust.

Kara-Murza oli 2015. aastal mõrvatud vene opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi pikaajaline kolleeg ja nõunik ning juhib praegu ka temanimelist fondi. Varem on Kara-Murza on olnud Vene opositsioonimeelseid jõude koondava Rahva Vabaduse Partei (PARNAS) asejuht ning endine Riigiduuma kandidaat.

Ta on andnud tunnistusi Venemaa tegevuse kohta nii Euroopas kui USA parlamendis. Just tema tunnistus mängis 2012. aastal võtmerolli nn Magnitski seaduse vastuvõtmisel, mille tulemusena kanti USA ja Euroopa Liidu musta nimekirja inimõigusi rikkunud vene ametiisikud.

Ta teeb pidevat kaastööd paljudele ajakirjandusväljaannetele nagu Washington Post, Wall Street Journal jpt. Kara-Murza on raamatu "Reformid või revolutsioon" (Moskva, 2011) autor ning kaasautoriks teostele "Venemaa valikud: Riigiduuma valimised ja edasi" (London, 2003); "Vene liberalism: Ideed ja inimesed" (Moskva, 2007) ning "Miks Euroopa vajab Magnitski seadust?" (London, 2013).

Ajakirjanikuna on Kara-Murza töötanud mitmes Vene meediakanalis, nende seas ka raadiojaam Ehho Moskvõ ning ajaleht Kommersant. Ta on kahe filmi režissöör: "Nad valisid vabaduse" (2005) räägib Nõukogude Liidu dissidentidest ning "Nemtsov" (2016) Boriss Nemtsovi elust ja tegevusest.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: