Raport: Eesti loomepõhise teadustöö riigirahastus on puudulik ({{commentsTotal}})

Täna avalikustati korraline Eesti kõrgkoolide välishindamise raport, mis leiab muu hulgas, et Eestis tehtava loomepõhise teadustöö riigipoolne rahastamine on puudulik ning loomingulise teadustöö jaoks puuduvad selged hindamiskriteeriumid.

Loomepõhine teadustöö on maailmas levinud ja tunnustatud teadustöö vorm, mis Eestis on aga suhteliselt noor nähtus, vahendasid AK kultuuriuudised.

"See on valdkond, mis põhineb praktilisel loometegevusel, kuid kasutab teaduslike meetodite süvenemist ja lähenemisviisi ja siin võib tõesti öelda, et me künname suhteliselt uut põldu," selgitas EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Ka Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri tehtud raportid ütlevad, et haridus- ja teadusministeeriumil puudub selge poliitika loometeadustöö rahastamiseks.

"Kui humanitaarvaldkonnas tervikuna saame me teistega konkureerides suhteliselt võrdsed võimalused, siis loomeuurimuse valdkonnas on teadusrahasid keeruline taotleda, kuna need taotlused lihtsalt ei vasta rahastamiskriteeriumitele," sõnas EKA teadusprorektor Urve Sinijärv.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et teaduse rahastamise jaoks on meil Eesti Teadusfond ja kultuuriprojektide rahastamise süsteem on kultuurkapital.

"Aga et teadusrahastu projektipõhist kunsti rahastaks, seda meil praegu ei ole," tõdes ta.

Välishindajate sõnul puudub Eestis ka loomepõhise teadustöö hindamise mudel ning selle loomisega peaksid loomekõrgkoolid ise aktiivsemalt tegelema.

"Teaduse hindamise mudel pärineb täppisteadustest ning seda hakati hiljem rakendama sotsiaalteadustele, eriti humanitaarteadustele. Seega kõik kunsti- ja humanitaariaasutused on silmitsi sama probleemiga, et kvaliteedi kriteeriumid ei näita teaduslikku mõju. Meie soovitame kõigil asutustel saada kokku ja panna paika oma täpsed kvaliteedi kriteeriumid," sõnas Eesti humanitaariateaduste ja kunstide välishindaja Peter Jonkers.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: