Endla avab uue hooaja Pärnu kontserdimajas estraadietendusega ({{commentsTotal}})

Teater Endla avab reedel uue hooaja estraadietendusega "Mehed, meri, maa ja naised". Kuna teatrimaja suur saal on remondis, tuli näiteseltskonnal Pärnu kontserdimajja kolida.

Tegemist on ühe omamoodi kontsertlavastusega, kus räägitakse inimeseks olemise saladusest ilma saladust ennast reetmata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Enne esietendust tükist rääkida on väga raske. Tegevus toimub nõukogude ajal ja võib-olla me uurime seda, kas midagi on muutunud, võrreldes nõukogude ajaga. Sellest on päris palju aega möödunud, onju," rääkis lavastaja Ingomar Vihmar.

Lavastus sündis tänu Vihmari ja tema hea sõbra Martin Alguse koostööle. Mõlemale tundus aeg on küps, et pisut nostalgitseda.

"Kui mul tekib mingi mõte ja mul on vaja, et keegi selle kirja paneks, siis Martin paneb selle kirja, ilma et me peaksime sellest rääkima," ütles Vihmar.

Laval on suur osa Endla näitlejate paremikust, teiste hulgas Jaan Rekkor, Kleer Maibaum-Vihmar, Liis Karpov, Ireen Kennik, Sten Karpov ja Märt Avandi.

Näitlejate esituses jõuavad publikuni paljud armastatud palad.

"Kui Ingomar ütles, et ta ei tea, mis sellest lavastusest tuleb, siis mina küll tean. Ma ei tea loomulikult publiku reaktsiooni ette näha, aga meil on seda igal juhul väga lõbus mängida," kinnitas Avandi.

Etendust ette valmistades paluti inimestel oma kodudest teatrisse tuua 1980. aastatest pärit esemeid.

"Ma mäletan, kuidas mu ema riides käis ja kõik need asjad on mulle tuttavad - kõigil olid ju ühesugused asjad kodus, alates piimapakist kuni mööblini," rääkis Avandi.

"Kui me juba lugesime seda tükki, siis minuvanustel, veidi noorematel ja vanematel tõi see igasuguseid toredaid mälestusi, nii et juttu jätkus kauemaks," ütles Kennik.

Lavastust "Mehed, meri, maa ja naised" mängitakse Pärnu kontserdimajas septembris ja oktoobris kuuel korral.

Toimetaja: Merili Nael



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: