Sandra Jõgeva ja Maria Minerva osalevad Balti triennaali avanäitusel ({{commentsTotal}})

Sandra Jõgeva
Sandra Jõgeva Autor/allikas: R2

14. septembril kell 18 avatakse 13. Balti triennaali avanäitus "Prelüüd" Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses. "Prelüüd" tutvustab 2018. aastal kolmes Balti riigis toimuvat suurnäitust ja seal osalevad kaks Eesti kunstnikku.

"Prelüüdil" avalikustatakse triennaali eesmärgid ja ülesehitus. Triennaali temaatiliseks stardipunktiks nimetab suurnäituse kuraator Vincent Honoré suulist ja kirjalikku keelt, mis üheaegselt nii mängib keeleliste vormidega kui ka annab hääle ja platvormi poliitiliste seisukohtade väljendamiseks ja mõtestamiseks, teatab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

"Prelüüdi" näituse- ja performance-programmis osalevad rahvusvaheliste nimede kõrval kaks Eesti kunstnikku: Maria Minerva ja Sandra Jõgeva. Kogu triennaali kunstnike nimekiri avalikustatakse 2018. aastal.

Kuraator näeb prelüüdi avatud ja vaba platvormina, kus korraldatakse Dorota Gawęda ja Eglė Kulbokaitė (rühmitus Young Girl Reading Group) disainitud installatsioonis lugemisõhtuid, vestlusringe, sümpoosione, arutelusid ja debatte. "Prelüüdiga" ei saa Balti triennaal valmis: uurimistöö jätkub triennaali avamiseni 2018. aasta mais ning pärast seda.

"Prelüüdil" osalevad kunstnikud: Harry Burke, Anaïs Duplan, Penny Goring, Tarek Lakhrissi, Maria Minerva, Moor Mother, NON Worldwide, Precious Okoyomon, Planningtorock, Jackie Wang, Liv Wynter, Dorota Gawęda ja Eglė Kulbokaitė (Young Girl Reading Group)

Avamisõhtu performance-programmi kunstnikud: Khairani Barokka, CAConrad, Caspar Heinemann, Sandra Jõgeva, Vytautas Jurevičius, Agnese Krivade, Tarek Lakhrissi, Dorota Gawęda ja Eglė Kulbokaitė (Young Girl Reading Group).

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: