Kultuurikommentaar: Rehepapp ja Oscar ({{commentsTotal}})

"November" Autor/allikas: kaader filmist

Meeldivad Oscarid või ei, kuldsemat preemiat kui Ameerika Filmiakadeemia iga-aastased auhinnad filmimaailmast ei leia. Samal ajal kui Ühendriikide kino aastaparemik omavahel maid jagab, on sageli leidunud kõige tugevamad filmid hoopis dokumentaalfilmi ja võõrfilmi sektsioonides.

Just parima võõrfilmi kategooriast on täna põhjust rääkida, sest Eesti esitas omapoolseks nominendiks – iga riik saab nimelt välja käia ühe väärilise kandidaadi – Rainer Sarneti "Novembri", mille aluseks Andrus Kiviräha uueks rahvuseeposeks kujunenud "Rehepapp".

Vaevalt, et see valik kedagi suuremat üllatab. Kevadisel, esimesel Eesti filmiauhindade jagamisel enim rammu näidanud "Päevad, mis ajasid segadusse" linastus enne nõutud ajaraami, nagu ka samuti üsna soojalt vastu võetud ja loolt ehk universaalsemgi "Polaarpoiss". Tänavused kaalukamad linalood aga saabuvad kinodesse alles sügisel. Ainsaks tõsiseltvõetavaks alternatiiviks "Novembrile" võib seega pidada Vallo Toomla suurepärast debüüti "Teesklejad".

Küllap näevad irvhambad valikus ennekõike samal, vanal rajal jätkamist – Eesti filmi kuvand olgu tõsine, valulik, depressiivne. Suur Kunst suurte algustähtedega. Tasub silmas pidada, et eelmise kinoaasta populaarsusvõistluse pani ülekaalukalt kinni järge ootav "Klassikokkutulek", mille vaatajad moodustasid umbes kaks kolmandikku kõigi Eesti filmide vaatajaskonnast.

Oscari-võitjate ega nominentide valik pole õnneks lihtsalt populaarsusvoor. Olgu lisatud, et kuigi stereotüüp ürgmasendavast kodumaisest kinost sureb visalt, on diapasoon oluliselt laienenud – kasvõi viimase pooleteise aasta väljalaskeid vaadates leiab midagi pea kõigile.

Eesti väike filmitööstus ja rahvusvaheline konkurents on siiski justkui öö ja päev. Seega, kui läheneda pärgamistele sportliku entusiasmiga, on nüüd peamine küsimus, kui suured šansid "Novembril" silma paista on. Peaproov Tribeca ja Karlovy Vary filmifestivalide näol on tehtud, kuid võimekust hindajaid kõnetada see ei taga.

Ootused on kahtlemata kõrged. Jõudis koostöös Gruusiaga valminud "Mandariinid" mõned aastad tagasi ju viie lõpliku nominendi sekka, soomlase Klaus Härö linalugu "Vehkleja" jäi pidama üheksa hulgas, kuuldavasti võeti ka mullune nominent "Ema" vastu üpris soojalt.

Kõik need kolm on aga märksa klassikalisemad ja universaalsemad kui "November" oma fatalistlik-maagilise ugrimugri-maailmatunnetuse, tökatmusta orjapõlvehuumori ja kurikuulsa sitapirukaga. Midagi päris omanäolist või avangardset jõuab ka võõrfilmi kategooria lõplike nominentide sekka harva, kõige rõõmustavamalt eriskummalisem näide viimastest aastatest näib tunamullune ja meilgi linastunud Kolumbia antropoloogiline mõistulugu "Mao embus".

Aga võib ka läheneda teistpidi. Huvi tõmbab üheülbastuvas maailmas ikkagi omapärane ja teistsugune. "November" seda kahtlemata on. Ma ei pea isiklikult Sarneti tõlgendust ideaalseks õnnestumiseks, kuid kunstiliselt on tegemist enam kui ilmeka saavutusega.

Isegi kui tõsiseid konkurente Oscari-kandidaadiks esitamisele oli vähe, on tegemist järjekordse näitega Eesti filmi heast seisust – lisaks siingi loetletud eripalgelistele filmidele tasub silma peal hoida nii kodumaisel dokumentalistikal kui lühifilmil, viimaste tase on hirmkõrge kasvõi Balti Filmi- ja Meediakooli lõputööde seas, kantagu ainult talente maailma ette.

Lisaks ootavad silmapiiril prestiižsed Eesti Vabariik 100 filmid ja oma filmilinnak. Eestlasliku pessimismi ja suhtelise rahanappuse kiuste tuleb nentida, et kui Eesti poliitikas heidetakse ette visiooni puudust, siis kinotegijatel paistab seda olema küllaga. Jõudu Sarneti-Kiviräha loodule maailmavallutusel.

Kommentaar oli eetris 7. septembril ERR-i raadio kultuuriuudistes.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: