Kultuurikommentaar: Rehepapp ja Oscar ({{commentsTotal}})

"November" Autor/allikas: kaader filmist

Meeldivad Oscarid või ei, kuldsemat preemiat kui Ameerika Filmiakadeemia iga-aastased auhinnad filmimaailmast ei leia. Samal ajal kui Ühendriikide kino aastaparemik omavahel maid jagab, on sageli leidunud kõige tugevamad filmid hoopis dokumentaalfilmi ja võõrfilmi sektsioonides.

Just parima võõrfilmi kategooriast on täna põhjust rääkida, sest Eesti esitas omapoolseks nominendiks – iga riik saab nimelt välja käia ühe väärilise kandidaadi – Rainer Sarneti "Novembri", mille aluseks Andrus Kiviräha uueks rahvuseeposeks kujunenud "Rehepapp".

Vaevalt, et see valik kedagi suuremat üllatab. Kevadisel, esimesel Eesti filmiauhindade jagamisel enim rammu näidanud "Päevad, mis ajasid segadusse" linastus enne nõutud ajaraami, nagu ka samuti üsna soojalt vastu võetud ja loolt ehk universaalsemgi "Polaarpoiss". Tänavused kaalukamad linalood aga saabuvad kinodesse alles sügisel. Ainsaks tõsiseltvõetavaks alternatiiviks "Novembrile" võib seega pidada Vallo Toomla suurepärast debüüti "Teesklejad".

Küllap näevad irvhambad valikus ennekõike samal, vanal rajal jätkamist – Eesti filmi kuvand olgu tõsine, valulik, depressiivne. Suur Kunst suurte algustähtedega. Tasub silmas pidada, et eelmise kinoaasta populaarsusvõistluse pani ülekaalukalt kinni järge ootav "Klassikokkutulek", mille vaatajad moodustasid umbes kaks kolmandikku kõigi Eesti filmide vaatajaskonnast.

Oscari-võitjate ega nominentide valik pole õnneks lihtsalt populaarsusvoor. Olgu lisatud, et kuigi stereotüüp ürgmasendavast kodumaisest kinost sureb visalt, on diapasoon oluliselt laienenud – kasvõi viimase pooleteise aasta väljalaskeid vaadates leiab midagi pea kõigile.

Eesti väike filmitööstus ja rahvusvaheline konkurents on siiski justkui öö ja päev. Seega, kui läheneda pärgamistele sportliku entusiasmiga, on nüüd peamine küsimus, kui suured šansid "Novembril" silma paista on. Peaproov Tribeca ja Karlovy Vary filmifestivalide näol on tehtud, kuid võimekust hindajaid kõnetada see ei taga.

Ootused on kahtlemata kõrged. Jõudis koostöös Gruusiaga valminud "Mandariinid" mõned aastad tagasi ju viie lõpliku nominendi sekka, soomlase Klaus Härö linalugu "Vehkleja" jäi pidama üheksa hulgas, kuuldavasti võeti ka mullune nominent "Ema" vastu üpris soojalt.

Kõik need kolm on aga märksa klassikalisemad ja universaalsemad kui "November" oma fatalistlik-maagilise ugrimugri-maailmatunnetuse, tökatmusta orjapõlvehuumori ja kurikuulsa sitapirukaga. Midagi päris omanäolist või avangardset jõuab ka võõrfilmi kategooria lõplike nominentide sekka harva, kõige rõõmustavamalt eriskummalisem näide viimastest aastatest näib tunamullune ja meilgi linastunud Kolumbia antropoloogiline mõistulugu "Mao embus".

Aga võib ka läheneda teistpidi. Huvi tõmbab üheülbastuvas maailmas ikkagi omapärane ja teistsugune. "November" seda kahtlemata on. Ma ei pea isiklikult Sarneti tõlgendust ideaalseks õnnestumiseks, kuid kunstiliselt on tegemist enam kui ilmeka saavutusega.

Isegi kui tõsiseid konkurente Oscari-kandidaadiks esitamisele oli vähe, on tegemist järjekordse näitega Eesti filmi heast seisust – lisaks siingi loetletud eripalgelistele filmidele tasub silma peal hoida nii kodumaisel dokumentalistikal kui lühifilmil, viimaste tase on hirmkõrge kasvõi Balti Filmi- ja Meediakooli lõputööde seas, kantagu ainult talente maailma ette.

Lisaks ootavad silmapiiril prestiižsed Eesti Vabariik 100 filmid ja oma filmilinnak. Eestlasliku pessimismi ja suhtelise rahanappuse kiuste tuleb nentida, et kui Eesti poliitikas heidetakse ette visiooni puudust, siis kinotegijatel paistab seda olema küllaga. Jõudu Sarneti-Kiviräha loodule maailmavallutusel.

Kommentaar oli eetris 7. septembril ERR-i raadio kultuuriuudistes.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: