Arvustus. Meie rahvas esimene kõigi teiste seas ({{commentsTotal}})

Eesti esimene ilma juhita buss
Eesti esimene ilma juhita buss Autor/allikas: ERR

Uus raamat

Allan Espenberg
"Esimene Eestis 1918-2017"
Tammerraamat

Pealkiri ütleb kõik ära. Tundub, et teos võinuks ka paksem olla, aga mis siin kohe norima hakata, pealegi kui need esimesed, mis pähe tulid, ei kuulu käsitletavasse enamvähem sajandisse.

Väga tore teatmik. Jäägu isegi natuke kõrvale see esimene ja esimest korda, niisama möödaminnes saab palju teada. Või tuleb meelde, et teadsid ju küll, aga, näh, vana pea ei pea enam kõike meeles.

Mina olin kõige tumedam muidugi spordis, aga oma suureks üllatuseks ajakirjanduse osas ka. Vaat, ei teadnud ei esimest kõmulehte, ei esimest kolhoosilehte. Ise veel erialalt ajakirjanik, no häbi, häbi. Tõsi, ma lõpetasin kolmedega ja naise suure abiga. Aga on kuri kahtlus, et ju seda ikka õpetati. Veel kord häbi, häbi.

Muidu on lihtsalt äge lugeda. Pahatihti selle peale ei tulda, aga teatmeteost, olgu ta siis suisa entsüklopeedia või natuke väiksemat kraadi, annab lugeda. Õigupoolest on see nagu paberinternetis kolamine. Loed ühe artikli, kus tuleb ette mingi sõna või nimi, siis vaatad toda, sealt leiad jälle midagi või kedagi, jälle lehitsed. Meeldiv on, et erinevalt interneedusest tõenäoliselt ei lõpeta pornosaidil.

Meenus, et kunagi oli üks Pärsia šahh. Ilmus tema eluajal esimene Encyclopaedia Britannica. Šahh oli kohe esimesi tellijaid. Luges läbi. Otsast otsani. Ning lisas oma arvukatele tiitlitele, usu mõõk, maailma valitseja, kõigi kaamelite isand veel ühe – kuningas, kes on läbi lugenud Briti Entsüklopeedia. Vaadake järgi, kui ei usu.

Midagi teada saada on ju lõbus. Vähemalt mulle tundub nii. Isegi kui see tundub tarbetu teadmisena, millega isegi kunagi hiilata ei õnnestu, sest kedagi suurt ei huvita. Mina nüüd tean, et on olnud kaalumisel rahvusmulla valimine linnu, lille ja kivi kõrvale. Või et Iseseisvuspüha paraade on ära jäetud külma ilma pärast. Näed sa, 2007. aastast mäletad seda neetud pronksiööd, aga et paraad ära jäi, no on ikka Alzheimer majja roninud, peab lõksud üles panema.

Ääretult meeldiv on napp entsüklopeediakeel. Tahaks sel teemal kunagi eraldi uidata, aga kui te võrdlete näiteks eestikeelset vikipeediat vana ENEga, siis keelevahe on. ENEs jäeti välja iga sõna, mis polnud häda tarvilik, iga väljend. „Ta on” või „ta oli” poleks tollal läbi läinud, sest siis oleks tulnud võibolla üks köide manu teha ja paberifond oli piiratud, niigi mindi trükiarvuga üle igasuguse võlli.

Lõpuks natuke noriks ka. Või mis noriks, niisama uid. Otsekui koogutamisena naisõiguslaste ja suurima liitlase suhtes, ebakohaselt palju on et esimene naiskestahes. Muide, esimene naismootorhiir on välja jäänud, aga mina olen temaga kunagi kohtunud! Konfiskeeris mult veel suitsupaki ära, et sa oled ju väljas, mitte vanadekodus, võid uue osta. Mitte et peaks naised välja jätma, silm läks punni esimese naistuukri-madruse peale, milliseid ameteid tööseadus praegu naistelel keelab. Teinudki eraldi peatüki „Naised esirinnas” või midagi sellist. Ja USA... no ma ei tea. Kes üldse oli esimene siia saadetud suursaadik? Enne sõda ja taasiseseisvumise ajal. Vat. Nagu oleks võinud eraldi peatükk olla, milles me oleme terves maailmas esimesed olnud. Olgugi see kõigest mobiilparkimine. See on vaid uid.

Muidu väärikas teos. Kindlasti ka suurepärane kingitus, ega jõulud kaugel ole.

Toimetaja: Valner Valme



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: