Arvustus. Meie rahvas esimene kõigi teiste seas ({{commentsTotal}})

Eesti esimene ilma juhita buss
Eesti esimene ilma juhita buss Autor/allikas: ERR

Uus raamat

Allan Espenberg
"Esimene Eestis 1918-2017"
Tammerraamat

Pealkiri ütleb kõik ära. Tundub, et teos võinuks ka paksem olla, aga mis siin kohe norima hakata, pealegi kui need esimesed, mis pähe tulid, ei kuulu käsitletavasse enamvähem sajandisse.

Väga tore teatmik. Jäägu isegi natuke kõrvale see esimene ja esimest korda, niisama möödaminnes saab palju teada. Või tuleb meelde, et teadsid ju küll, aga, näh, vana pea ei pea enam kõike meeles.

Mina olin kõige tumedam muidugi spordis, aga oma suureks üllatuseks ajakirjanduse osas ka. Vaat, ei teadnud ei esimest kõmulehte, ei esimest kolhoosilehte. Ise veel erialalt ajakirjanik, no häbi, häbi. Tõsi, ma lõpetasin kolmedega ja naise suure abiga. Aga on kuri kahtlus, et ju seda ikka õpetati. Veel kord häbi, häbi.

Muidu on lihtsalt äge lugeda. Pahatihti selle peale ei tulda, aga teatmeteost, olgu ta siis suisa entsüklopeedia või natuke väiksemat kraadi, annab lugeda. Õigupoolest on see nagu paberinternetis kolamine. Loed ühe artikli, kus tuleb ette mingi sõna või nimi, siis vaatad toda, sealt leiad jälle midagi või kedagi, jälle lehitsed. Meeldiv on, et erinevalt interneedusest tõenäoliselt ei lõpeta pornosaidil.

Meenus, et kunagi oli üks Pärsia šahh. Ilmus tema eluajal esimene Encyclopaedia Britannica. Šahh oli kohe esimesi tellijaid. Luges läbi. Otsast otsani. Ning lisas oma arvukatele tiitlitele, usu mõõk, maailma valitseja, kõigi kaamelite isand veel ühe – kuningas, kes on läbi lugenud Briti Entsüklopeedia. Vaadake järgi, kui ei usu.

Midagi teada saada on ju lõbus. Vähemalt mulle tundub nii. Isegi kui see tundub tarbetu teadmisena, millega isegi kunagi hiilata ei õnnestu, sest kedagi suurt ei huvita. Mina nüüd tean, et on olnud kaalumisel rahvusmulla valimine linnu, lille ja kivi kõrvale. Või et Iseseisvuspüha paraade on ära jäetud külma ilma pärast. Näed sa, 2007. aastast mäletad seda neetud pronksiööd, aga et paraad ära jäi, no on ikka Alzheimer majja roninud, peab lõksud üles panema.

Ääretult meeldiv on napp entsüklopeediakeel. Tahaks sel teemal kunagi eraldi uidata, aga kui te võrdlete näiteks eestikeelset vikipeediat vana ENEga, siis keelevahe on. ENEs jäeti välja iga sõna, mis polnud häda tarvilik, iga väljend. „Ta on” või „ta oli” poleks tollal läbi läinud, sest siis oleks tulnud võibolla üks köide manu teha ja paberifond oli piiratud, niigi mindi trükiarvuga üle igasuguse võlli.

Lõpuks natuke noriks ka. Või mis noriks, niisama uid. Otsekui koogutamisena naisõiguslaste ja suurima liitlase suhtes, ebakohaselt palju on et esimene naiskestahes. Muide, esimene naismootorhiir on välja jäänud, aga mina olen temaga kunagi kohtunud! Konfiskeeris mult veel suitsupaki ära, et sa oled ju väljas, mitte vanadekodus, võid uue osta. Mitte et peaks naised välja jätma, silm läks punni esimese naistuukri-madruse peale, milliseid ameteid tööseadus praegu naistelel keelab. Teinudki eraldi peatüki „Naised esirinnas” või midagi sellist. Ja USA... no ma ei tea. Kes üldse oli esimene siia saadetud suursaadik? Enne sõda ja taasiseseisvumise ajal. Vat. Nagu oleks võinud eraldi peatükk olla, milles me oleme terves maailmas esimesed olnud. Olgugi see kõigest mobiilparkimine. See on vaid uid.

Muidu väärikas teos. Kindlasti ka suurepärane kingitus, ega jõulud kaugel ole.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: