Vene teater ootab noorte visioone tuleviku Eestist ({{commentsTotal}})

Vene Teatri saal
Vene Teatri saal Autor/allikas: Vene Teater

Vene Teater ja Audiokinetica tiim on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise raames asunud tööle mastaapse projekti kallal. Tegijad kutsuvad selle raames noori üles saatma oma ideid tuleviku Eestist.

Aasta jooksul toob 22 teatrit publiku ette Eesti riigi sajandipikkuse eluloo. Vene teatrile langes loosi tahtel osaks luua etendus meie riigi tulevikust.

Koos Vene teatriga asus lavastuse kallal tööle Audiokinetica tiim, mille osalised kutsuvad koolinoori lavastuse täieõiguslikeks kaasautoriteks.

"Kellega siis veel tulevikust rääkida, kui mitte noortega? Just seetõttu kutsume me üles igas vanuses kooliõpilasi meie kutsele vastama ja jagama oma nägemust Eesti Vabariigi tulevikust," ütles tüki lavastaja Artjom Garejev.

"Milline on Eesti saja aasta pärast?" – selline küsimus esitati Eestis elavatele noortele. Vastused võivad olla traditsioonilised – lühikirjandid või -esseed – või ka ebatavalised.

"Me ei taha oma kaasautoreid kuidagi piirata. Olgu need siis esseed, joonistused, lühifilmid, animatsioon, laulud või tantsud, me tervitame igasugust loomingulist palangut," rõhutas Garejev.

Oma mõtisklused ja tööd teemal "Milline on Eesti saja aasta pärast?" võib saata aadressil EV100@veneteater.ee märgusõnaga EV100.

Paremaid töid kasutatakse tulevase lavastuse aluspõhjana, nende autorid saavad tutvuda teatriprotsessiga ja liituda lavastustiimiga.

Teatrisarjas "Sajandi lugu" osalevad NO99, Sõltumatu Tantsu Ühendus, Vanemuine, labürintteatriühendus G9, VAT teater, Von Krahli teater, Tartu Uus teater, Endla teater, Kuressaare linnateater, rahvusooper Estonia, Kaunuti Gildi SAAL, R.A.A.A.M, Ugala teater, NUKU teater, Vaba Lava, Rakvere teater, Fine 5, Vana Baskini teater, Tallinna linnateater, NargenFestival, Eesti Draamateater ja Vene teater.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: