Eesti Arhitektide Liit: arhitektuurimälestiste kahjustamist tuleb karistada ({{commentsTotal}})

Põleng Tallinna linnahallis.
Põleng Tallinna linnahallis. Autor/allikas: Põhja päästekeskus

Eesti Arhitektide Liidu juhtkonna hinnangul on arhitektuurimälestiste kahjustamine, sealhulgas Linnahalli kooskõlastamata ülevärvimine, võrdsustatav huligaansusega ja sellist tegevust tuleks karistada rahatrahviga.

„Eestis on vaja muuta kultuuri ja suhtumist olulistesse, kuid mingil põhjusel tühjana seisvatesse väärtuslikesse hoonetesse. Eriti sellistesse hoonetesse, mis on võetud kultuurimälestisena riikliku kaitse alla,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu asepresident Peeter Pere. „Kui hoone on kahjustatud, siis ei ole seda alati võimalik üksühele tagasi pöörata. Tihtipeale võib ajalooline säilinud osa saada korvamatut kahju. Linnahalliga analoogset asja on meil kahjuks tehtud ka mitmete oluliste hoonetega Kadriorus, Kalamajas ja mujal, kuid selline kooskõlastamata tegevus on võrdsustatav huligaansusega.“

Peeter Pere sõnul on vajalik mõelda ka sellele, millise signaali taoline käitumine saadab ühiskonnale laiemalt – miks on hoonete sodimine lubatud osale ühiskonnast, kuid teistele keelatud. „On suur probleem, kui hoonete seinu sodivad grafitiga noored. Kuid veelgi taunimisväärsem on tegu siis, kui sellisele käitumisele annavad oma heakskiidu avaliku elu tegelased, kes püüavad sellega poliitilist tähelepanu võita. See on avalikkuse suhtes äärmiselt hoolimatu käitumine.“

„Ükskõik, mis sellise tegutsemise motiiv ka ei oleks, igasugune arhitektuurimälestiste kahjustamine on halb kultuur, seda tegevust tuleb hakata Eestis rohkem ohjama ja vajadusel karistada näiteks rahatrahviga,“ lisas Pere.

Eesti Arhitektide Liit on Eesti arhitekte ühendav organisatsioon. EAL on 8. oktoobril 1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EAL-il on 394 liiget, alates 2016. aastast on EAL-i president Katrin Koov. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: