Peeter Helme soovitab: Paul Tammert, "Poliitilised valikud türannia ja heaooluriigi vahel" ({{commentsTotal}})

Põhjakorealased Pyongyangis raketikatsetusest teatavat uudisklippi vaatamas.
Põhjakorealased Pyongyangis raketikatsetusest teatavat uudisklippi vaatamas.

Paul Tammerti „Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel“ algab tõdemusega, et see „raamat on valminud 25 aastat kestnud otsingute ja mõttetöö viljana“. Teose tagakaanelt võib veel lugeda, et see „võiks aidata lugejatel näha poliitiliste valikute ja otsuste mõju iseenda ja kogu riigi käekäigule.“

Nii võttes on majandusteadlane Tammert võtnud eesmärgiks kirjutada kokku üks praktiline käsiraamat ideoloogiatest. Ma ei ole päris kindel, kas „Poliitilised valikud“ siiski on täiel määral käsiraamat. Jah, see on kindlasti ülevaateteos ja kahtlemata on teosel ka didaktiline või lausa pedagoogiline väärtus. Viimast joonivad alla näiteks need lõigud, kus autor selgitab lahti baasmõisteid nagu demos ja kratos leheküljel 93 või kus ta teeb pikemaid ja lühemaid ajaloolisi ekskursse nagu lehekülgedel 132 kuni 135 leiduv majandusajalooline kiirretk läbi raha ja turumajanduse omavaheliste suhete – kui tuua vaid kaks näidet paljudest.

Seega võiks „Poliitilisi valikuid“ näha pigem õpikuna, millest oleks kasu nii majandust, politoloogiat kui näiteks ajalugu õppival üliõpilasel.

Aga muidugi aitab see raamat ka igaühte, kes huvitub poliitikast põhjalikumalt. Kohalike volikogude valimistel õige eelistuseni jõudmisel pole Tammerti teost just tingimata tarvis, aga kahtlemata aitab see otsida vastust ühele küsimusele, mis ka Tammertit ennast huvitab – millist ideoloogiat Eesti erakonnad esindavad?
See pole küsimus, mille üle Paul Tammert oma raamatus otse arutleb. Me ei leia ka teose isikunimede registrist mitte Eesti poliitikuid, vaid ajaloo suurkujusid ja poliitilisi filosoofe Adenauerist Zhuangzini ja Anaxagorasest Zenonini.

Niisiis on tegu igati fundamentaalse poliitteooriaid eritleva teosega, mis on Eestis täiesti ainulaadne – raamatuid, kus poliitfilosoofid olemasolevaid ja ajaloolisi poliitilisi mõttevoole ja ühiskondlikke süsteeme mingile skaalale asetavad, on maailmas palju, kuid pole meie oma autoreid, kes julgeks sellele mängumaale astuda. Kuid Paul Tammert julgeb Eesti autorina võtta ette mitte ainult Eesti vaid kogu maailma poliitilise tegelikkuse ja loob selle mõtestamiseks omaenese süsteemi – toetudes seejuures muidugi klassikutele ja väljakujunenud printsiipidele.

Paul Tammerti lähenemine on süstemaatiline ja tema süsteemis torkab silma autori majandusteaduslik taust. Raamatu kaane siseküljelt leiame tabeli, kus neli korda üheksa ühiskondlikku mudelit on asetatud kahele teljele, millest üks on ühiskondlik vajadus versus isiklik huvi ning teine inimlik vajadus versus kapitali huvi. Tekkinud neli välja on Paul Tammerti järgi – kellaosutite liikumise järjekorras ülevalt paremalt alates – kooperativism, individualism, elitarism ja bürokratism. Nagu öeldud, iga välja sees on üheksa erinevat süsteemi.

Osa neist on üsna teoreetilised või vähemalt ükski süsteem või režiim end ise ilmselt nõnda ei nimetaks. Toon mõne näite: ordoliberalism, nomokraatia või otse-konsensus-demokraatia. Kuid see ongi asja iva: Paul Tammert püüab näha päevapoliitika taha, leida struktuure sealt, kus inimesed näevad juhuslikke samme ja asetada süsteemi see, mis võib igapäevases asjaajamises märkamata jääda. Ehk siis on „Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel“ katse näha puude taga metsa. See raamat on seega küll käsiraamat, kuid käsiraamat, mis nõuab ka lugejalt kaasa ja edasi mõtlemist ning ka teatud eelteadmisi poliitiliste süsteemide toimimisest. Kuid autor tuleb lugejale poolele teele vastu, sest raamat on ikkagi kirjutatud kogenud pedagoogi käega – peatükid on lühikesed, konkreetsed ja ülevaatlikud, orienteerumisel aitab põhjalik sisukord ja isikunimede register, huviline leiab raamatu lõpust ka kirjanduse loetelu.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: