Priit Kuuse ülevaade Risto Joosti tegemistest ({{commentsTotal}})

Risto Joost
Risto Joost Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Noort Eesti dirigenti Risto Joosti kutsutakse juhatama aina tähtsamatele rahvusvahelistele festivalidele. Nii oli ka sellel suvel, aga sündmustest rikas oli talle kogu möödunud hooaeg. Lisaks oma ametist tulenevatele esinemistele Kesk-Saksa ringhäälingu (MDR) Leipzigi koori kunstilise juhina käis ta laval ka mujal Saksamaal ning jõudis septembris ka Ungarisse, Tšehhi ja mujale.

Risto Joost avas MDR Leipzigi sümfooniaorkestri ning oma MDR-i kooriga festivali MDR Musiksommer meie jaanipäeva õhtul Saksamaal Erfurti toomkirikus. Juulikuu teisel poolel dirigeeris ta veel Stuttgarti Raadio (SWR) orkestrit Euroopa kirikumuusika festivalil Schwäbisch Gmündis ja Rheinvokali pidusarjas Koblenzis.

Ta viis ka Tallinna Kammerorkestri Pärdi ja Bachi kavaga Saksamaale Bautzenisse ning dirigeeeris kogu augustikuu Tallinnas Birgitta festivalil, olles publiku ees esmakordselt festivali kunstilise juhina kokku seitsmel etendusel. Tallinna festival näitas eredalt Risto Joosti mitmekülgset võimekust nii teatri- kui kontserdilava valitsejana. "See on suurem kui mistahes muusikateater oma tavapärases vormis. See on festival, mille lummus võtab võimust ja ei lasegi kunagi enam päris lahti," ütles noor dirigent ise Birgitta festivali kohta.

Tänavune septembrikuu algas Risto Joostile Ungaris Györi Filharmoonia orkestri kontserdiga 2. septembril. See oli Plácido Domingo algatatud konkursi "Operalia" tähtlauljate galakontsert "Voices 2017" Györis, mil noore Eesti maestro käe all laulsid ameerika sopran Martina Costa-Jackson, tänavusel konkursil Birgit Nilssoni preemia võitnud tšehhi bass-bariton Boris Prýgl ning erikülalistena Lõuna-Koreast pärit tenor Konu Kim ja ungari metsosopran Bernadett Wiedemann. Kontsert oli Risto Joostile alguseks koostööle uute lauljatega, kes üles astunud nii New Yorki Metropolitan Operas kui Carnegie Hallis.

Eile õhtul oli Risto Joostil tähtis kontsert Tšehhimaal Ostravas, mis kuulus muusikafestivali "Ostrava päevad" (Svatováclavský hudební festival) programmi, korraldajaks Ostrava uue muusika keskus. Ostrava evangeelses Kristuse kirikus juhatas Risto Joost Leoš Janáčeki nime kandva filharmoonia sümfooniaorkestrit. Kavas olid Arvo Pärdi "Lamentate", milles kaastegevad kontsertkoor Permoník ja Leedust pärit pianist Lukas Geniušas, ning Ferenc Liszti suurteos "Dante sümfoonia".

Eeloleval nädalal, 13. ja 14. septembril viib Risto Joost Tallinna Kammerorkestri koos Eesti Filharmoonia kammerkooriga MITO septembrifestivalile Itaalias. See on kahe suurlinna, Milano ja Torino ühisfestival, millele Eesti esinduskollektiivid on kutsutud nüüd vaid eesti muusikaga. Ettekandel on Tõnu Kõrvitsa üheksaosaline tsükkel "Lageda laulud" ("Moorland Elegies") ning Arvo Pärdi "Stabat mater". Milano kontsert toimub Sant'Alessandro kirikus Zebedias, Torino esinemine aga Giuseppe Verdi nimelises Torino konservatooriumis. Mõlemale kontserdile eelnevad sõnalised lühitutvustused.

Septembri lõpupoolel, 23. ja 24. septembril toob Joost Erfurti teatrimajas ja Leipzigi Gewandhausis publiku ette oma uue kava MDR-i koori, orkestri ja solistidega. See on Felix Mendelssohni sümfoonia-kantaat "Lobgesang" (Sümfoonia nr 2 op. 52 ). Mendelssohni suurteost dirigeerib Risto Joost oktoobris ka Sloveenias Ljubljanas. Enne avab ta 7. oktoobril aga Tallinna Filharmoonia uue hooaja Jaan Räätsa kontserdiga kammerorkestrile nr 2, selles kavas on solistideks Kai Rüütel ja Mati Turi.

Lõppeval hooajal juhatas Risto Joost eriti palju Saksamaal, aga ka Taanis, Soomes, Hollandis ja Itaalias, koos Tallinna Kammerorkestri (TKO) ja Eesti Filharmoonia kammerkooriga viit külaliskontserti Hiinas, enne seda on ta esinenud TKO-ga ka Peterburis Akadeemilise Kapella saalis ja Prantsusmaal Strasbourgis sealse filharmooniaorkestri ja omaasutatud Eesti kooriga Voces Musicales. Peale oma kollektiivide on ta seisnud veel Württembergi Kammerorkestri ees, andnud kontserte Edela-Saksa Raadio (SWF) orkestri ja kooriga (SWF Vokalensemble), Odense sümfooniaorkestriga Taanis, Jyväskylä Sinfoniaga Soomes, La Fenice orkestriga Malibrani teatris Itaalias Veneetsias.

Tähelepanuväärsed on olnud Risto Joosti projektid oma MDR-i kooriga, mil sageli on kaasatud Kristjan Järvi kunstilisel juhtimisel tegutsev MDR-i Leipzigi sümfooniaorkester. MDR-i orkester ja koor ning solistid tõid Magdeburgis ettekandele Mozarti Missa c-moll KV 427, esitati kontsertkorras Georges Bizet' ooperit "Carmen" ning Benjamin Britteni ooperit "Koovitaja jõgi", jõuti avada oma kontserdiga Erfurti toomkirikus festival "MDR Musiksommer" jne.

Risto Joost oli väga hõivatud ka kodumaal – jaanuarist augustikuu lõpuni dirigeeris ta Eestis kokku 25 kontserti või etendust, olles esimest hooaega Tallinna Filharmoonia ja Tallinna kammerorkestri kunstiline juht.

Alanud hooaeg toob Risto Joostile esinemised veel Sloveenia Filharmoonia orkestri ja kooriga Ljubljanas, Hollandi Kammerorkestri ja kammerkooriga Amsterdami Concertgebouw's, Brasiilias Porto Alegre ning Tšehhimaal Praha Raadio sümfooniaorkestriga, samuti Soomes Tapiola Sinfoniettaga. MDR-i orkestri ja kooriga tuleb veel Haydni "Loomise" ettekanne Leipzigis ning Brahmsi "Saksa reekviemi" plaadistus sealsamas. Tallinna Kammerorkestri 25. aastapäeva kontserdid tema käe all ulatuvad Eestist ka väljapoole – Itaaliasse Milanosse ja Torinosse, Hollandisse Groningeni ning Belgiasse Brüsselisse.

Võime uhked olla, et suure muusikamaa Saksamaa keskel Leipzigis tegutsevad sealse ringhäälingu MDR sümfooniaorkestri ja segakoori peadirigentide ja kunstiliste juhtidena noored Eestist pärit muusikud, 45-aastane Kristjan Järvi ja 37-aastane Risto Joost.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: