Kihnu pillilapsed suundusid kontsertreisile Inglismaale ({{commentsTotal}})

Kihnu tuletorn.
Kihnu tuletorn. Autor/allikas: Kihnu vallavalitsus

Kihnu pillilapsed viibivad 9.-16. septembrini kontsertreisil Inglismaal. Üles astutakse Londonis Euroopa majas tähistataval Kihnu päeval, Londoni Eesti Koolis ja Hyde Parki Koolis. Lisaks esinetakse Jersey saare pärandiorganisatsioonile The Société Jérsiaise ning saare algkoolide õpilastele. Pillilaste esinemised on osa Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kultuuriprogrammist Ühendkuningriigis.

SA Kihnu Kultuuriruumi projektijuhi ja viiuliõpetaja Maria Michelsoni sõnul on reisiseltskond elevil, asju hakati pakkima varakult ning lapsed harjutasid õhinaga inglisekeelseid väljendeid. „Pärast kiiret suveaega on Inglismaa kontsertreis kihnlastele tore vaheldus ja suurepärane võimalus oma väikese saare kultuuri ka mujal maailmas tutvustada. Saarerahvana huvitab meid eriti elu Jersey saarel, kuid sama põnevil oleme suurlinna Londoni külastamisest,“ sõnas Michelson.

12. septembril astuvad pillilapsed üles Londoni Euroopa majas, kus tähistatakse Kihnu päeva. SA Kihnu Kultuuriruumi juht Mare Mätas tutvustab Kihnu saart ja selle kultuuripärandit, maitsta saab Kihnu suupisteid ning õppida traditsioonilisi Kihnu tantsusamme. Samuti näidatakse uusimat dokfilmi Kihnust “Meite Kodo” (Meelika Lehola ja Daniel Picón, 2016). Ühtlasi pannakse sündmusega punkt Euroopa maja galeriis “12 Star Gallery” alates juuli keskpaigast väljas olnud prantsuse fotograafi Jérémie Jungi näitusele “Kihnu - the Isle of Women”. Londonis esinetakse lisaks ka Londoni Eesti Kooli ning Hyde Park Kooli õpilastele.

14. septembri õhtul esinevad pillilapsed Jersey saare pärandiorganisatsioonile The Société Jérsiaise. Jerseys astutakse üles ka kolmes eri algkoolis ning kohtutakse saarel elavate eestlastega.

Eesti kultuurinõuniku Londonis Kersti Kirsi sõnul avati möödunud aasta sügisel Jersey saarel Eesti aukonsulaat ja Eesti saatkonnal Londonis on soov saarega tihedamaid sidemeid hoida. „Jerseyle pakkus väga huvi Kihnu näitel UNESCO vaimse kultuuripärandi ja kihnu keele ning kultuuri elushoidmine. Meil on hea meel, et saame laste ja noorte kultuuriaastal pakkuda tublidele Kihnu pillilastele võimaluse tutvuda ühega põnevatest kanalisaartest ning näha Londonit,“ ütles Kirs.

Jersey valitsuse kultuuriminister Murray Norton sõnul on tal väga hea meel kihnlaste visiidi üle Jersey saarele. „Kihnu on üks eriline saar ja selle unikaalse kultuuri säilimise edulugu on märkimisväärne,“ sõnas ta.

Kihnu pillilaste kontsertreis toimub Londoni Eesti suursaatkonna kutsel. Pillilaste esinemisi toetavad Kultuuriministeerium, Jersey valitsus ja Eesti Aukonsul Jerseys, hr Auberon Ashbrooke.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: