Klassikalises kunstis leidub palju Viljandi motiive ({{commentsTotal}})

"Viljandi maastik" (fragment) Autor/allikas: Konrad Mägi

Viljandi kunstifestivali qq raames avati 17 Kondase Keskuses näitus “Viljandi motiiv klassikalises kunstis”. Näidatakse valikut muuseumide kogudes olevatest teostest ja reprodest, millel on kujutatud Viljandit.

Fotoarhiivides võib leida vanu meeleolukaid fotosid (1879, 1911), kus näeme kaabuga kunstnikku molberti ees Viljandi lossivaremeid maalimas. Viljandi, iseäranis lossimäed on läbi mitme sajandi kunstnikke paelunud ja oluliseks inspiratsiooniallikaks olnud. Vanim eksponeeritav näide vanast Viljandist pärineb Christopher Brotze kogust, kus kujutatakse Jaani kiriku ümbrust (dateering 1800) ja lossivaremeid, mis on enam dokumenteeriva iseloomuga. Kunstiklassika näituse Viljandi motiivist lõpetab ajaliselt Raul Rajangu ikooniline teos “Raul Rajangu ja tema abiliste saabumine, Viljandisse” (repro), mille erandlikkus Eesti kunstiloos on siiani kõnekas. Nende kahe teose vahele jääb kakssada aastat erinevas teostuses ja stiilis vaateid kahekümne autori tõlgenduses.

Autoreid: Carl Ungern-Sternberg, August Matthias Hagen, Theodor Gehlhaar, August Georg Wilhelm Pezold, Wilhelm Siegfried Stavenhagen, Louis Höflinger, Johan Köler, Marie Gretsch, Konrad Mägi, Peet Aren, Eduard Wiiralt, Juhan Muks, Lepo Mikko, Arnold Akberg, Juhan Kangilaski, Erich Pehap, Ants Murakin, Endel Härm, Raul Rajangu jt

Täname Eesti Kunstimuuseumit, Tartu Kunstimuuseumit, Viljandi muuseumit ja Ajaloomuuseumit teoste ja reprode kasutamise eest ning Eesti Kultuurkapitali toetuse eest.

Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini 2017.

16. septembril kell 22 on kõik oodatud jälgima valgusetendust “Viljandi motiiv klassikalises kunstis”, mille käigus projitseeritakse Viljandit kujutavad kunstiteosed Jaani kiriku seintele. Valgusinstallatsiooni teostaja on valguskunstnik Kristjan Suits ja see on osa Viljandi Kunstifestivalist qq.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: