Arvustus. Ruudust sisse ja välja murdmise eksperimendid ({{commentsTotal}})

"Ruut" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Ruut" (The Square)

Lavastaja Ruben Östlund

Osades Claes Bang, Elisabeth Moss, Dominic West

8,5/10

Igapäevaelus kuulume paljudesse sotsiaalseisse raamesse, mis esitavad meile käitumismustreid ja reegleid. Kujundame oma tegevusi neid enda isiksusega suhestades. Vahel juhtub midagi ebatavalist ja ootamatut, mis paneb need raamid võnkuma, sundides meid väljuma tavalisusest ning ümber hindama nii ennast, olukorda kui raamistikku läbi selle ebahariliku situatsiooni. See võib mõjuda nii ebamugavalt kui valgustavalt, koomiliselt ja ka valusalt.

Ruben Östlundi ("Force Majeure") Kuldse Palmioksaga pärjatud satiiriline komöödia "Ruut" loob nii peategelasele kui vaatajale järjestikku just selliseid mugavat mulli torkivaid olukordi või sotsioloogilisi eksperimente, mis panevad tundma ja mõtlema. Jälgides Stockholmi kaasaegse kunsti muuseumi hurmava kuraatori Christiani (Claes Bang) argielu võbisema lükkavaid sündmusi, varguse ohvriks langemisest, tagasilöövast üheöösuhtest, vara tagasisaamise katsete ja meediaskandaalini, film kutsub suhestuma nii kaasaegse kunstimaailmaga, kerjustega, sotsiaalsete konstruktsioonidega, meediamaastiku strateegiatega kui arvukate eetiliselt keerukate (näiteks vastutuse võtmine, sekkumine, usaldamine) eluliste sündmustega. Östlund seob need filmi põhikontseptsioonide ja eesmärkide põhjal loodud olukorrad küllaltki mugavalt edenevasse narratiivi, mis mõjub oma mitmete tugevate sotsiaalsete kommentaaride ja küsimuste tõstatamise osas pigem vaimukalt silmi avavalt kui noomivalt.

Seejuures mängib Östlund neid teravalt koomilistena mõjuvaid olukordi kokku sidudes oskuslikult ja provokatiivselt vaataja eelarvamustega, kutsudes välja vaatajate reaktsioone läbi seisukohtade kujundamise. Kui aga suhestumine ei kanna vilja ja olukorrad mõjuvad silmakirjalikult eemaletõukavatena, võib filmist jääda mulje kui jada provokatiivseid performance'id, mille kõige ilmekaim näide on süžeesse lõimitud vapustav performance keset pidulikku õhtusööki. Stseen on ühtlasi ka hea näide sellest, kuidas "Ruut" peegeldab ja rakendab kaasaegseid representatsioonivorme kunstist reklaamini neid teravalt kommenteerides ning oma sõnumite edastamiseks kasutades.

Arvukad "Ruudus" stseenide haaval lahatud teemad moodustavad terviku peategelase Christiani abil, kelle Claes Bang mängib ennast imetlevaks vastutusest kõrvalehiilijaks elegantselt ja nüansikalt. Situatsioonide väljenduslikkust toob esile taustategevuse tähenduslikkust ja linnamiljöös piidurduvate võttekohtade vorme stiliseeriv kaameratöö. Teemade taustale jääv helikujundus pigem toetab kontseptsioone kui täiendab neid, jättes ohtralt ruumi vaimukale seoseid tekitavale nii rootsi kui inglise keelsele dialoogile.

Visuaalselt tervikliku ja temaatiliselt sisuka filmina pakub "Ruut" suurepärase valemi sotsiaalsete nähtuste ja valdkondlike ning individuaalsete käitumis- ja mõttemustrite tõlgendamiseks, jäädes pinnale aasta ühe olulisima ja ühtlasi provokatiivselt humoorikaima filmina.

Treiler: 

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: