Londonis avatakse Eesti disaini ülevaatenäitus ({{commentsTotal}})

Üks näituse esinduspiltidest
Üks näituse esinduspiltidest Autor/allikas: oxotower.co.uk

14. septembril avatakse Londoni disainifestivali raames avatud Oxo Toweri jalami galeriis Eesti disaini ülevaatenäitus "Size Doesn't Matter".

Eesti Disainerite Liit on Eesti disaini tutvustamiseks välja töötanud rändnäituse kontseptsiooni "Size Doesn't Matter", mis vastandab maa väiksust disainerite tihedusele ning saavutustele.

Sõnumiga - väike maa aga palju talente - tutvustatakse eesti disaini kollektsiooni, mis koosneb kõrge kvaliteediga väikesetiraažilistest toodetest ning uutest innovatiivsetest tööstustoodetest.

Väljapanek sisaldab sisustustooteid, rattaid, moeaksessuaare ning näiteid e-riigile iseloomulikest toodetest. Esindatud on ligi 60 disainerit, kelle hulgas on nii teenekaid kui ka äsja kooli lõpetanud lootustandvaid noori loomeinimesi.

Kollektsioon on põhjamaiselt karge, seda iseloomustab minimalistlik stiil, naturaalsed materjalid, leidlikud lahendused ning huumor: see väljendub ka väljapaneku kujunduses.

Eelnevalt on ekspositsiooni olnud võimalik näha Brüsselis, Tallinnas, Viinis, Stockholmis ja Caenis. Järgmised sihtkohad on Pariis ja Berliin.

Näitusel esinevad: Matti Õunapuu, Stella Soomlais, Johanna Tammsalu, Maria Sidorenko, Jaanus Tamme, Urmas Lüüs, Kairi Kuuskor, Janno Nõu, Mare Kelpman, Indrek Narusk, Piret Loog, Karl Annus, Mihkel Mäll, Mihkel-Emil Mikk, Mihkel Güsson, Egert Uibo, Sofia Hallik, Tanel Veenre, Monika Järg, Karmen Saat, Raili Keiv, Toivo Raidmets, Kärt Summatavet, Mait Summatavet, Andres Labi, Tarmo Luisk, Mihkel Masso, Maile Grünberg, Reet Aus, Sille Sikmann, Tõnis Vellama, Elmet Treier jt.

Näitus jääb avatuks 24. septembrini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: