Varro Vooglaid: kui EKRE võimule saab, jääb teater NO99 rahata ({{commentsTotal}})

"Päev pärast vaikust" Autor/allikas: Kulla Laas

"Paljude kultuuriasutustesse koondunud riigipalgaliste ideoloogiatöötajate ärevus seonduvalt EKRE populaarsuse kasvuga on mõistetav, pidades silmas, et EKRE võimule saades jääks paljud neist tööta," kirjutab oma repliigis portaalis Objektiiv Varro Vooglaid.

Vooglaiu sõnavõtu põhjustas Postimehes ilmunud Eero Epneri kirjutis "Kurjuse normaliseerumine", milles Epner kujutab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda varjamatult essentsiaalse kurjuse kehastusena ning hoiatab selle hukutava mõju eest.

Katkend Vooglaiu artiklist:

"Epneri sõnul oli kirjeldatud hädise reaktsiooni tagamaaks tõdemus, et EKRE-st vaatab vastu “kurjus, mis poob ilma nöörita” ehk midagi niisugust, millel “pole mitte mingit pistmist rahvusluse, konservatiivsuse või üleüldse mingi maailmavaatega.” “See on labane kurjus, kurjus ilma sisemise tervikuta, hommikust õhtuni plinkiv raev ilma selge eesmärgita või usuta, et see võiks kuhugi viia,” raiub ta raevukalt iseennast korrates.

/.../

Olgu eelnevaga kuidas on, teatud mõttes võib Epneri ärevust mõista. Tõtt-öelda muretseks ma Epneri nahas olles samuti EKRE populaarsuse kasvu pärast, olgugi et muudel põhjustel kui need, mille Epner oma artiklis esile tõi.

Nimelt on ju selge, et EKRE võimule saades jääks Epner ühes paljude oma sõpradega suure tõenäosusega tööta, sest sellistelt asutustelt, nagu NO99 teater, võetaks riiklik rahastus kas täielikult või valdavas osas ära. Jah, poliitiliste jõujoonte muutudes jääb suur hulk riigipalgaliste ideoloogiatöötajatena tegutsevaid nn kultuuritöötajaid oma teenistusest ilma ning ilmselt pannakse nende töökohaks olnud asutused üldse kinni või profileeritakse ulatuslikult ümber. Pole imestada, kui mõte sellest toob neile inimestele pisara silma, aga sellegipoolest on raske endas selle halina suhtes kaastunnet äratada. Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale."

Täismahus siin.

Katkend Eero Epneri artiklist:

EKRE esiletõus viimastel aastatel pole olnud ainult konservatiivsuse reljeefsem väljajoonistumine, sest EKRE ei ole pelgalt ega isegi ennekõike konservatiivne ning rahvuslik partei. End sellisena esitledes on nad tegelikult kaasa toonud midagi sünget, midagi, mille olemasolu tundus veel kümme aastat tagasi uskumatu, kuid mis nüüd ei ole mitte ainult legaliseerunud, vaid hakanud muutuma juba iseenesestmõistetavaks − ja millel pole rahvusluse ning konservatiivsusega midagi pistmist.

/.../

Küsimus ei ole arutelus kvootide üle, vaid kellegi nimetamises «rämpsuks» ja «mustuseks». See on kurjus, mis poob ilma nöörita. Inimest alandav, inimest mõnitav, inimeselt tema inimeseks olemist rööviv kurjus, mis on ühtäkki sedavõrd levinud, sedavõrd tavapärane ja isegi ootuspärane, et on muutumas normaalsuseks. Millekski, millega on isegi võimalik leida − nagu Reformierakond ütleb − «teatud kokkupuutepunkte».

Täismahus siin.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: