Marie Pulleritsu kultuurikommentaar: nüüdisteatri aeganõudev vastutus ({{commentsTotal}})

Priit Võigemast lavastuses
Priit Võigemast lavastuses "Muuseas: ma armastan sind" Autor/allikas: NO99

Nüüdisteatri vormid on üha enam omavahel segunenud. Millised küsimused on tänase teatri jaoks aktuaalsed ning kuidas nende mõju ellu viia? Tantsukunstnik Marie Pullerits arutles publikut kogemuse kaudu kaasavast teatrist ja nüüdisteatri aeganõudvast vastutusest.

Teater on ajaline kunst. Mis tahes vormidega nüüdisteater ka ei mängiks, on etendusel oma aegruum, kus üha olulisemal kohal on publik mitte enam vaataja või isegi mitte tingimata vastuvõtjana, vaid kogeja ja aegruumi kaasloojana. Teatrile jääb alati selle ajaline mõõde, etendust ei saa vahetult vastu võtta muul moel kui seda ajas ning ruumis kogedes.

Aeg on aga piiratud ning seetõttu võib-olla meie väärtuslikumgi ressurss. Aeg ja hetkes olemine nõuavad pühendumist, kohalolu läbitunnetamist. See on protsess, mille kogemist ei saa käskluse peale kiirendada. Ometi võib tekitada elu ühiskonnas, kus kõik on ajutine, mööduv ja asendatav, meis pikapeale hüsteeriat, piiratud nägemisvõimet, lühiajalist mõtlemist ning ettemõtlematut tegutsemist. Nüüdisteatri pakutavas kogemuslikus aegruumis võib näha omamoodi nüüdiskunstnike eetilist vastust ühiskonnas kasvavatele tendentsidele.

Nüüdisteater esitab üha enam küsimusi "kuidas?" ja "miks". Miks teatud suundumused ja tendentsid ühiskonnas, teatris ning nendevahelistes suhetes aset leiavad, kuidas kogetut tunnetada, vastu võtta ja tõlgendada, kuidas sellega edasi minna ning seda edaspidi ellu kaasata. Tänases teatris on publikust on saanud enam kui vastuvõtja, ta on kaasosaleja, -kogeja ja -vastutaja. Kogemine eeldab kohalolu ja nõuab aega, aeglast kogemuse settimist ning eneses peegeldamist.

Meie tänane tegelikkusetaju on nihkunud. Reaalsus on sedavõrd tegelik, millisena see meile parasjagu paistab ja kuidas seda tajume, mistap toetume üha enam isiklikult tajutud kogemustele ja selle pinnalt kujundatud seostele. Tõe ja vale segunemise ajastul tuleb igal juhul teravamalt esile ka endaga aus olemise olulisus.

Kuidas see teatris avaldub? Vahetu etenduskogemuse totaalne teadvustamine nõuab aega ja pühendumist, hetkesolemist, olla lubamist. See on enese kaasamine, millega kaasneb ka vastutus oma aja ees. Kunstilise kogemuse aeganõudev läbitunnetamine, teadvustamine ning selle põhjal tegutsemine toovad publiku kaudu esile teatri eetilise mõõtme. Ehk ongi sellest tulenevalt nüüdisteatris üha olulisemad märksõnad autentsus, vahetus ja oma kogemuse kaudu enese kaasamine. Võtkem see vastutus ja võtkem selleks aega.

Kommentaar põhineb osaliselt autori veel avaldamata artiklil, mis ilmub ajakirja Teater. Muusika. Kino. oktoobrinumbris.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio kultuurikommentaar



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: