Muinsuskaitseameti peadirektor Linnahalli seinamaalingust: see on mage ({{commentsTotal}})

Möödunud nädalal maaliti Märt Sultsi eestvedamisel Tallinna Linnhalli seinale Piradose kunstnike ning Tallinna ja Kopli kunstigümnaasiumi noorte poolt mahukas tänavakunstiteos. Muinsuskaitseamet kinnitas hiljem, et nemad ei ole sellise töö jaoks luba andnud ning teos tuleb seinalt maha pesta. "Ringvaates" selgitas olukorda Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Siim Raie tõdes, et isegi kui Linnahalli seinale tehtud maalingud on rahva seas populaarsed, siis ei vähenda see fakti, et tegemist on seaduserikkumisega. "Selle teostaja oleks pidanud saama enne Muinsuskaitseametilt loa, mida neil ei ole ning mida nad ei saagi saada, kuna mälestise rikkumine on ebaseaduslik."

"Need, kes on selle teo teinud, peavad selle heastama, ning kindlasti tuleb välja selgitada, mis ajenditel seda tehti," ütles ta ja kinnitas, et riiklikud mälestised peavad säilima sellisena, nagu nad kaitse alla on võetud. "Seda grafitit ei ole seal kunagi olnud, vahet ei ole, kas see tehti eelmisel või üle-eelmisel nädalal, Linnahalli omanik peab selle sealt maha pesema."

Raie kinnitusel on aga ettevalmistused juba tehtud ning 13. septembril hakatakse teost Linnahalli seinalt maha pesema. "Me pakkusime neile aprillis välja igasugu variante, näiteks see, et katku hoone ajutiselt tellingutega ning maaligu sinna peale."

"Praegust teost mina kunstiks küll pidada ei saa, see ei vasta tänavakunsti reeglitele, on üsna mage ning sellel puudub sõnum," nentis ta ja kinnitas, et me ei saa uut loomingut luua olemasoleva kultuuripärandi peale. "See on lihtsalt barbaarne."

"Arhitekti loast või Linnhalli aktsiaseltsi nõukogu liikmete loast jääb mälestiste puhul väheks, iga korteriühistu esimees teab, mida tähendab fassaadi remontimine, isegi hoonete puhul, mis ei ole mälestised," selgitas Raie ja ütles, et talle jääb arusaamatuks, kuidas Tallinna linn enda mälestisega üldse midagi sellist lubas teha. "Me ei tohiks seda pidada kunstiks, sest rikutud on seadust."

"Poliitilised kampaaniad olid, on ja jäävad, aga seda ei tohiks teha ei kultuuripärandi ega noorte arvelt," ütles muinsuskaitseameti peadirektor.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: