Pöördumine ja video: kiivrid elu hoidmiseks ({{commentsTotal}})

"Kiivrid - rahu ja sõja vahel" Autor/allikas: Kaader videost

Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola ja Sanna Larmola arendavad edasi Külli Suitso isikunäituse "Kiiver. Vol. 3" seotud teemasid kirjaliku pöördumise ja videoga.

Asjaosalised kirjutavad:

Kriiside ajal on eriti oluline vaadata teisele inimesele otse silma. Näha teda sellisena, nagu ta on. Siis me ei näe temas hirmude ja valedega täidetud monstrumit ega hinda teda kui isikupäratut võõrast, kes tundetult ja tähtsusetu osakesena marsib suures kolonnis.

Kas me oskame maailmast jutustada väikeste inimeste kaudu, kel on oma unistused, armastus ja mured?

Kiiver on töövahend, mis peidab inimese isikupära. See annab kõigile sõduritele ühesuguse välimuse, pealaest padrunikestani. Peidab silmad ja hinge peegelduse varju, mis langeb kiivrist näole.

Külli Suitso hakkas maalima oma "Kiivrite" sarja, kui Venemaa ründas Krimmi. Ta täitis kiivrid õunte ja karikakardega. Iga kiiver sai erineva sisu ja hakkas peegeldama inimese elu selle all. Need maalid liitsid kokku meid, kunstnikke.

Neist sündis ühine performance "Kiivrid - rahu ja sõja vahel". Meie ühises videos küsime endalt ja kõigilt teistelt:

Kas kunst võib peatada sõjamasinad?
Kas kunst võib takistada, et inimene ei muutuks robotiks?

Ajalugu on väle olend. Kui me ei pea pidevalt hoolt ega tuleta üksteisele meelde, kuidas sündmused on leidnud aset, ta kaob ja kustub mälust. Nagu liiv valgub suuremate rahnude vahele. Siis me näemegi ainult suurt ja võimast ajalugu ja selle väikesed osakesed on rahnude varjus peidus, kust neid pole näha ega kuulda.

Kas kunst võib peatada hävingu?

Kas kunst võib peatada tulevased diktaatorid, kes tehes suuri ja strateegilisi liigutusi hävitavad enda all nii kultuuri kui selle tegijad? Hävitamistung ja loovus on võimsad jõud meis igaühes, kuigi me proovime hoida kinni loomisest! Nii nagu maailma kõiksus muudab inimest, muudab inimene maailma. Me pöörame ümber ja hävitame nii käte kui masinatega loodust. Moonutatud keskkond ja kliima kujundavad nii meie tahet kui tegusid. Maailm, mida me loome või hävitame, peegeldab alati meie sisemist muutust. Meie teod peegeldavad meie unistusi, tänaseid ja möödunuid.

Seepärast olgu meie unistustes koht rahul, mida me oma sõnade ja mõtetega loome. Niiviisi muudame oma igapäevaelu ja maailma rahulikumaks ja paremaks.

"Kiivrid - rahu ja sõja vahel":

Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola, Sanna Larmola

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: