Pöördumine ja video: kiivrid elu hoidmiseks ({{commentsTotal}})

"Kiivrid - rahu ja sõja vahel" Autor/allikas: Kaader videost

Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola ja Sanna Larmola arendavad edasi Külli Suitso isikunäituse "Kiiver. Vol. 3" seotud teemasid kirjaliku pöördumise ja videoga.

Asjaosalised kirjutavad:

Kriiside ajal on eriti oluline vaadata teisele inimesele otse silma. Näha teda sellisena, nagu ta on. Siis me ei näe temas hirmude ja valedega täidetud monstrumit ega hinda teda kui isikupäratut võõrast, kes tundetult ja tähtsusetu osakesena marsib suures kolonnis.

Kas me oskame maailmast jutustada väikeste inimeste kaudu, kel on oma unistused, armastus ja mured?

Kiiver on töövahend, mis peidab inimese isikupära. See annab kõigile sõduritele ühesuguse välimuse, pealaest padrunikestani. Peidab silmad ja hinge peegelduse varju, mis langeb kiivrist näole.

Külli Suitso hakkas maalima oma "Kiivrite" sarja, kui Venemaa ründas Krimmi. Ta täitis kiivrid õunte ja karikakardega. Iga kiiver sai erineva sisu ja hakkas peegeldama inimese elu selle all. Need maalid liitsid kokku meid, kunstnikke.

Neist sündis ühine performance "Kiivrid - rahu ja sõja vahel". Meie ühises videos küsime endalt ja kõigilt teistelt:

Kas kunst võib peatada sõjamasinad?
Kas kunst võib takistada, et inimene ei muutuks robotiks?

Ajalugu on väle olend. Kui me ei pea pidevalt hoolt ega tuleta üksteisele meelde, kuidas sündmused on leidnud aset, ta kaob ja kustub mälust. Nagu liiv valgub suuremate rahnude vahele. Siis me näemegi ainult suurt ja võimast ajalugu ja selle väikesed osakesed on rahnude varjus peidus, kust neid pole näha ega kuulda.

Kas kunst võib peatada hävingu?

Kas kunst võib peatada tulevased diktaatorid, kes tehes suuri ja strateegilisi liigutusi hävitavad enda all nii kultuuri kui selle tegijad? Hävitamistung ja loovus on võimsad jõud meis igaühes, kuigi me proovime hoida kinni loomisest! Nii nagu maailma kõiksus muudab inimest, muudab inimene maailma. Me pöörame ümber ja hävitame nii käte kui masinatega loodust. Moonutatud keskkond ja kliima kujundavad nii meie tahet kui tegusid. Maailm, mida me loome või hävitame, peegeldab alati meie sisemist muutust. Meie teod peegeldavad meie unistusi, tänaseid ja möödunuid.

Seepärast olgu meie unistustes koht rahul, mida me oma sõnade ja mõtetega loome. Niiviisi muudame oma igapäevaelu ja maailma rahulikumaks ja paremaks.

"Kiivrid - rahu ja sõja vahel":

Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola, Sanna Larmola

Toimetaja: Madis Järvekülg



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: