Pöördumine ja video: kiivrid elu hoidmiseks ({{commentsTotal}})

"Kiivrid - rahu ja sõja vahel" Autor/allikas: Kaader videost

Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola ja Sanna Larmola arendavad edasi Külli Suitso isikunäituse "Kiiver. Vol. 3" seotud teemasid kirjaliku pöördumise ja videoga.

Asjaosalised kirjutavad:

Kriiside ajal on eriti oluline vaadata teisele inimesele otse silma. Näha teda sellisena, nagu ta on. Siis me ei näe temas hirmude ja valedega täidetud monstrumit ega hinda teda kui isikupäratut võõrast, kes tundetult ja tähtsusetu osakesena marsib suures kolonnis.

Kas me oskame maailmast jutustada väikeste inimeste kaudu, kel on oma unistused, armastus ja mured?

Kiiver on töövahend, mis peidab inimese isikupära. See annab kõigile sõduritele ühesuguse välimuse, pealaest padrunikestani. Peidab silmad ja hinge peegelduse varju, mis langeb kiivrist näole.

Külli Suitso hakkas maalima oma "Kiivrite" sarja, kui Venemaa ründas Krimmi. Ta täitis kiivrid õunte ja karikakardega. Iga kiiver sai erineva sisu ja hakkas peegeldama inimese elu selle all. Need maalid liitsid kokku meid, kunstnikke.

Neist sündis ühine performance "Kiivrid - rahu ja sõja vahel". Meie ühises videos küsime endalt ja kõigilt teistelt:

Kas kunst võib peatada sõjamasinad?
Kas kunst võib takistada, et inimene ei muutuks robotiks?

Ajalugu on väle olend. Kui me ei pea pidevalt hoolt ega tuleta üksteisele meelde, kuidas sündmused on leidnud aset, ta kaob ja kustub mälust. Nagu liiv valgub suuremate rahnude vahele. Siis me näemegi ainult suurt ja võimast ajalugu ja selle väikesed osakesed on rahnude varjus peidus, kust neid pole näha ega kuulda.

Kas kunst võib peatada hävingu?

Kas kunst võib peatada tulevased diktaatorid, kes tehes suuri ja strateegilisi liigutusi hävitavad enda all nii kultuuri kui selle tegijad? Hävitamistung ja loovus on võimsad jõud meis igaühes, kuigi me proovime hoida kinni loomisest! Nii nagu maailma kõiksus muudab inimest, muudab inimene maailma. Me pöörame ümber ja hävitame nii käte kui masinatega loodust. Moonutatud keskkond ja kliima kujundavad nii meie tahet kui tegusid. Maailm, mida me loome või hävitame, peegeldab alati meie sisemist muutust. Meie teod peegeldavad meie unistusi, tänaseid ja möödunuid.

Seepärast olgu meie unistustes koht rahul, mida me oma sõnade ja mõtetega loome. Niiviisi muudame oma igapäevaelu ja maailma rahulikumaks ja paremaks.

"Kiivrid - rahu ja sõja vahel":

Külli Suitso, Imbi Paju, Kivi Larmola, Sanna Larmola

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: