Ullo Toomi rahvatantsustipendiumi saab tantsujuht Maire Udras ({{commentsTotal}})

Ullo Toomi Fondi halduskogu otsusega antakse 2017. aasta Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium Võrumaa tantsujuht Maire Udrasele suure pühendumise ja töö eest rahvatantsuliikumise edendamisel ning tantsupeo traditsiooni hoidmisel.

Halduskogu annab stipendiumi Maire Udrasele pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 115. sünniaastapäeval 14. septembril kell 13.30 Tallinna raekojas.

Maire Udras on Võrumaal tegutsev mitmekülgne, uutest ideedest vaimustuv tantsuõpetaja, looja ja lavastaja, kelle juhendatavad rühmad kuuluvad Eesti paremikku.

Maire Udras on olnud Kai Leete tantsude võistutantsimise ja naisrühmade võidutantsimise üks korraldajatest, Võru Folkloorifestivali eestvedaja ja programmitoimkonna liige.

Aastast 2007 on Maire Udras kuulunud üle-eestiliste tantsupidude lavastusgruppidesse ning viimasel kahel üldtantsupeol oli ta naisrühmade liigijuht. 2014. aasta tantsupeol pälvis Udrase lavastatud tants “Põlvest põlve” parima lavastuse tiitli ning talle anti Kristjan Toropi preemia.

Tantsupeo üldjuht Ülo Luhti sõnul on Maire Udrasel imekspandav töö- ja õppimisvõime, mis teda elus on saatnud ja sihile viinud.“ Samas on talle looduse poolt antud imeline sisemine rahu ja soojus, mingi seletamatu sisemine jõud, mis paneb tantsijaid teda märkama ja kuulama,” ütleb Luht ning lisab: “Maire kehastab kõiki neid väärtusi, mida Ullo Toomi väga kõrgelt hindas ja oma õpilastele õpetas – tema täpsus ja nõudlikkus tagab nauditava tulemuse nii tantsijale kui ka pealtvaatajale.”

Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille pälvib laureaat Eesti rahvatantsul ja/või autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. 1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud näiteks Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning toetavad Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Omavalitsuste Liit.

Toimetaja: Valner Valme



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: