Sel reedel Sirbis ökokriitika ({{commentsTotal}})

Sirp 15.09
Sirp 15.09 Autor/allikas: Sirp

Tutvustame 15. septembri Sirpi.

MIHHAIL TRUNIN: Olen 16aastane

Tänavuse valimiskampaania ajal näib Tallinnas vähem olevat nii plakateid ja lendlehti kui ka vene keelt nende peal.

Ootamatult tunnen end 16aastasena. Esimest korda on Eesti vabariik kutsunud mind valimistel oma tahet väljendama. Tõepoolest, esmakordselt osalevadki valimistel 16aastased noormehed ja neiud ning samamoodi minu tagasihoidlik, eelmisel aastal alalise elamisloa saanud isik.

Minu Eesti poliitika

Enese võrdlemine noorukiga on antud juhul kohane mitmel põhjusel. Esiteks on uue poliitilise maastiku avastamine (ma ei häbene tunnistada, et tunnen ikka veel huvi ennekõike Venemaal toimuva vastu) mulle nagu terve uue maailma avastamine. Teiseks, kuidas ma ka ei püüa kohaneda, olen harjunud teistsuguste poliitiliste oludega ning see uus maailm tundub mulle meenutavat "kaunist kauget". Jutustan näitlikustamiseks kaks lugu, mis juhtusid minuga tänavu augustis ning mis Venemaal sündinud ja kasvanud inimese arvamust mööda iseloomustavad Eesti poliitikat väga ilmekalt.

KATRIN VIRUNURM: Iga kunstiteos ütleb midagi looduse kohta

Ökokriitika eesmärk on keskkonnaprobleemide teadvustamine ja looduskultuurilise eetika tutvustamine, andes loodusele kriitilises mõtlemises keskse koha.

Ökokriitika alguspunktiks võib pidada 1970. aastaid, mõiste pärineb väidetavalt kirjandusteadlase William Rueckerti 1978. aastal ilmunud esseest "Kirjandus ja ökoloogia: ökokrititsismi eksperiment” ("Literature and Ecology: An Experiment in Ecocriticism").

Ökokriitikat võib selle kitsamas tähenduses vaadelda püüdena tasakaalustada aastakümneid väldanud kulturalismi:  kui strukturalismis ja poststrukturalismis nähakse loodust kultuurilise konstruktsioonina, siis ökokriitika eesmärk on anda loodusele kriitilises mõtlemises ja tegevuses keskne koht . Ökokriitilise mõtlemise keskmes on eetiline otsus: looduse ja keskkonna väärtustamine ning antropotsentristliku hierarhia lõhkumine.

Ökokriitikal on tulevikku ka kunstiteaduses. Intervjuu Ameerika kunstiteadlase Bart Pushaw`ga. BART PUSHAW: "Ökokriitilisest vaatepunktist esitatud küsimused tunduvad enesestmõistetavad, aga kui neid ei esitata, jäävadki need vastuseta."

Taimest heeringani. Pille-Riin Larm intervjueerib semiootik Kadri Tüüri, kelle doktoritöö kannab pealkirja „Looduskujutuse semiootika: looduskirjanduse näitel“.

KADRI TÜÜR: "Distsiplinaarsus hakkab ennast ammendama: maailm on niivõrd mitmetahuline, et ühe teadusharu piires ei saa seda ammendavalt uurida."

SANDRA HAUGAS: Siiruviiruline hariduspoliitika

Haridusminister Reps suutis teha midagi, mida pole ammu tehtud: tõsta (kas või korraks) avaliku aruteluareeni keskmesse haridusteema, mis ei haakugi tavapäraste menukite ehk PISA uuringute või eliitkoolidega. Ministri mõte hakata põhikoolilõpetajaid jaotama gümnaasiumi- ja kutsekoolikõlblikeks riiklikult fikseeritud lävendi alusel tõi kaasa pahameeletormi nii avalikes kui ka eraviisilistes arvamusavaldustes. Tõsi, oli ka neid, kes otsustasid hukka mõista hoopis ministri plaanile reageerinute seisukohad: lävendipõhisele süsteemile üleminek on alles mõtte tasandil, mistõttu olevat vara seda avalikkuses lahata. Väidan, et kuivõrd õhku paisatud mõtte rakendamine tooks kaasa fundamentaalse nihke Eesti senises hariduskorralduses ja kuna ettepaneku autor on riigi hariduspoliitika kõrgeim juht, on selle igakülgne analüüsimine rohkem kui õigustatud. Seda enam et tänapäeva poliitikateaduses käsitletakse ka teemade tõstatamist osana poliitikakujundamise protsessist. Keskendun oma analüüsis kolmele peamisele küsimusele: 1) kuidas mõtestada lävendipõhisele süsteemile üleminekut Eesti senise hariduspoliitika valguses, 2) kuivõrd põhjendatuks võib poliitikamuudatust pidada ning 3) mida ütleb säärane ettepanek Eesti hariduspoliitika kujundamise kvaliteedi kohta?

MARTTI PREEM: Linnahallist Reidi teeni. Kümnendid Tallinna linnaplaneerimises

Tallinna kesklinna mereääre avamisest linnale ja linlastele on räägitud Eesti taasiseseisvumise algusest peale. 1990ndate lõpus, 2000ndate alguses toimus mitu planeeringuvõistlust linnahalli ja sadama vahelisele ning sadama alale. Suurejoonelisi lahendusi pakkusid välja näiteks arhitektid Andres Alver, Meeli Truu, Irina Raud jt.

Neist ühtki ei asutud aga realiseerima, sest maa-ala omandisuhted olid veel kujunemisjärgus, samuti polnud selged Tallinna Sadama plaanid Vanasadamas. Planeeringuvisioonide realiseerimisele mõjus halvasti ka keskvõimu mõnetine usaldamatus Tallinna linnavõimu suhtes pärast seda, kui riik andis linnale arenguvajaduste rahuldamiseks (näiteks uus linnavalitsuse hoone, uus ooperiteater jne) suured tühjad alad Admiraliteedi basseini ümbruses, aga 2001. a müüs linn (linnapea oli siis isamaaliitlane Jüri Mõis) need 125 miljoni krooni, so umbkaudu  kaheksa miljoni euro, eest Hillar Tederi firmale. Seega riigilt avalikuks kasutuseks saadud krundid läksid kommertssfääri. Praegu ehitatakse seal siis Porto Franco ärikeskust.

ALLAN AKSIIM: Sugu ja soolisus

Ürgtunge ümber ei programmeeri, aga soo rolle on võimalik suunata ja vormida.

Soolisusega seonduv näib olevat meie aja kultuuripoliitiliste vaidluste üks keskseid küsimusi. Kahjuks on arutlused sel teemal harva kooskõlas teadusliku kirjandusega. Järgnevalt püüan seda tühimikku osalt täita.  Pean ette hoiatama, et mu tähelepanekute ja teemade haare saab olema kitsas ja erapoolik.  – vaatlen põhiliselt meeste ja naiste bioloogilisi erinevusi ja sarnasusi, evolutsiooni taaka ning kõige selle keerulisi tagajärgi ühiskonnale.

MARTA BAŁAGA: Vaevu vee peal

Veneetsia filmifestival heitleb uueneva filmimaastiku ja muutuvate tuultega

Michael Jackson ei olnud kunagi näinud "Bluusivendi". Ja mitte ainult: ta polnud näinud ka selliseid linateoseid nagu "Trading Places" ja "Loomade maja", mistõttu ta esimene kohtumine lavastaja John Landisega kujunes võrdlemisi kummaliseks. Miks sellest siin rääkida? Lihtne. Videost Michael Jacksoni loole "Thriller", mille nad hiljem koos tegid, sai tänavuse Veneetsia filmifestivali ideaalne illustreering. Kuigi jah, "Thrillerit" oli Veneetsias võimalik näha ülikvaliteetses 3D-formaadis, on see sellest hoolimata lugu surnutest ja maha maetutest. Või peaks ütlema: uppunutest?

 

Intervjueeritavad

Helsingi linnaplaneerija Douglas Gordon

Muusikakriitik Tõnis Kahu

Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner

Tallinna Vene teatri uus kunstiline juht Filipp Loss

Soome lavastaja Teemu Mäki

Arizona ülikooli soo- ja naisuuringute professor Susan Stryker

 

Arvustamisel

Pärdi päevad "Nargenfestivalil"

Karl Ove Knausgårdi "Minu võitlus. 1. raamat. Surm perekonnas" ja "Minu võitlus. 2. raamat. Armunud mees"

Guram Odišaria "Presidendi Kass"

Chris Kala „Mõistmaks, kes ma olen“ ja Egert Rohtla "Mine ja kaota ennast. Ühe uitaja reisipäevik Euroopast"

Mare Vindi näitused "Dialoog. Mare Vint ja Jaanus Samma" Kumus, "Valged linnad" Vabaduse galeriis ja "Valgus" Tallinna Jaani kiriku galeriis

ERSO lastekontsert "Kasvan koos muusikaga"

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: