Arvustus. "Nukumaja" – põhjamaine äng või lõunamaine gootika? ({{commentsTotal}})

"Nukumaja" Autor/allikas: Kaader sarjast

See on tõsine žanrikraam, thrillerlikult põnev ja pingelise ning äreva atmosfääriga lugu, kirjutab ulmetõlkija ja - kirjastaja Raul Sulbi uue teleseriaali "Nukumaja" arvustuses.

"Nukumaja"
Esmaspäeviti kell 21.30 Kanal 2
Lavastaja Ergo Kuld
Stsenarist Katrin Pauts
Produtsendid Martin Algus, Ergo Kuld

Tunnistan, et pole tuttav Katrin Pautsi kriminaalromaanidega "Politseiniku tütar" ja "Tulekandja" (mõlemad 2016), kuna tänases Eestis toimuva tegevusega põnevikud pole ülemäära kutsunud lugema, kuid "Nukumaja" esimene osa tekitas nende vastu konkreetse huvi, eriti kuna raamatute sisututvustuste ja alanud seriaali sisu vahel võib leida mitmeid sarnaseid motiive.

Samuti tuleb tunnistada, et tandemi Martin Algus – Ergo Kuld varasem seriaalitoodang ("Ühikarotid", "Kalevipojad", "Naabriplika", "Padjaklubi", "Köök" jmt) ei ole kutsunud teleri ette maha istuma – tüüpiline Eesti pula ju. Kindlasti ei pannud "Nukumaja" avaseeria tärkama huvi loetletud sarjade vastu, kuid sama oli selge, mille poolest uus seriaal noist varasemaist eristub – see on tõsine žanrikraam, thrillerlikult põnev ja pingelise ning äreva atmosfääriga lugu.

Kuigi "Nukumaja" saab nimetada kriminaalseriaaliks, ei paista see vähimalgi määral tõukuvat kohalikust politseisarjade traditsioonist ("Ohtlik lend", "Kelgukoerad", "Viimane võmm"/"Siberi võmm" jt), vaid pigem just müstika- ja õuduslugude pinnalt. Veidral kombel on kohe esimeses osas silmnähtavad paralleelid "Süvahavva" seriaali algusega, kus samuti peategelase pere jõuab majja, mille nad on pärinud hiljuti õnnetul kombel surma saanud sugulaselt ning kus juhtub kahtlasi ja müstilisi asju.

Samuti on üsna kummalised paralleelid olemas nädal varem TV3 peal samal kellaajal jooksma hakanud "Merivälja"-nimelise sarjaga: mõlemas on tegevuskohaks vaikne aedlinn, kuhu satuvad uued inimesed, mõlema aedlinna kogukonda iseloomustab intriigide ja mineviku saladuste pundar, mõlemas sarjas on isegi hämmastavalt sarnaste karakterijoontega teismelisest noorukist naabripoiss, keda kontrollib võimukas ema.

Vaatajanumbrite poolest on "Nukumaja" ja "Merivälja" siiski üpris erinevad: esimest vaatas esmaspäeva, 11. septembri õhtul 109 000 televaatajat, teisele jagus ligi poole vähem vaatajaid – vaid 64 000 põnevushuvilist.

Igatahes on "Nukumaja" piisavalt põnev, ängistavate alatoonidega ja pingeline, et sarja edasi vaadata. Karin Rask ja Maarja Jakobson teevad avaosas suurepärased rollid, teised näitlejad on lihtsalt head. Dialoogid ja näitlejatööd ei pannud silmi piinlikkusest maha lööma, olid loomulikud. Avaseeria kasvatab tegelikult väga osavalt pinget, vaatajal tekib tegelaste mineviku ja varjatud motiivide kohta kamaluga küsimusi, mis omakorda sunnivad järgmisi seeriaid vaatama.

Eestlased on üldiselt tuimad, flegmaatilised ja vähe oma emotsioone välja näitavad inimesed, mistõttu tegelaste nagu Anette (Maarja Jakobson) või "Süvahavva" füüsikust eksortsisti (Terje Pennie) aplombiga ekraanile ilmumine ja äärmuslikult ekstravertne olek mõjub esimese hooga kuidagi pelutavalt, aga pärast lühikest järelemõtlust saab vaataja aru, et omas karakteriloogikas on ka sellised muidu ehmatavalt või liigdramaatiliselt käituvad tegelased tegelikult loomulikud.

Kui sarjale midagi ette heita, siis vast esimeses seerias paaris kohas silma torganud montaažiprobleeme, mis muidu loogiliselt kulgenud sündmustikku katki lõikama hakkasid, segadust tekitasid ja mingeid momente ning stseene ise juurde mõtlema sundisid. Aga eks ütleb ju stsenarist Katrin Pauts intervjuus Eesti Päevalehele (31. august) väga õigesti, et montaažis istunud inimesena teab ta, mida tähendab 43 minutit ja mis kõik peab sinna sisse mahtuma.

Samuti tõdeb Pauts, et võtteplatsil sünnib loost ikkagi režissööri visioon ning stsenaristi üldiselt platsile ei lasta. Sama on öelnud ka Indrek Hargla, lisades, et tema stsenaariumi ja lõpuks teleekraanile jõudva lõpptulemuse erinevused võivad teinekord olla üsna suured.

Veel rõhutab Katrin Pauts, et ta ei soovinud teha nordic noir'i – ängi, depressiooni ja musti värve täis lugu, vaid pigem lõunamaist gootikat. Ilmselt ei pea ta siiski päriselt silmas nähtust "southern gothic", millega tähistatakse gooti kirjanduse alažanrit, mille tegevus toimub USA lõunaosariikides ja mis kujutab romantilis-süngetes toonides tasahilju manduvat kreoolikultuuri, vaid Vahemere ja Ladina-Ameerika rahvaste mentaalsuse rütmis arenevat süžeed: "Pean oma žanriks lõunamaist gootikat: tontlikult dramaatilist vibe’i, pärimusi, linnalegende... Kujutage ette põrgukuumusest auravat ja salapärastest helidest tulvil lõunamaa ööd." Selline kirjeldus toob silme ette pigem siinmailgi tuntud Carlos Ruiz Zafóni romaanid ("Tuule vari", "Ingli mäng" ja "Taeva vang"), mille tegevus paigutub sajanditagusesse Barcelonasse.

Kui küsida, kumba siis "Nukumaja" vaatajale pakkus, saab vastata, et tegelikult leidus mõlemat: oli tõesti seda tontlikku dramaatikat, mineviku varje ja iga hinna eest varjatud saladusi, aga oli ka põhjamaisele psüühele omaseid komplekse, hirme, kinnismõtteid, paanikat ja eriti visuaaliat.

Avaseeria põhjal on uus sari igatahes paljutõotav ja eheda gooti atmosfääriga lugu, mille puhul pole kahju isegi sellest, kui ta lõpuks üleloomulikuks õuduslooks ei pööragi (nagu ilmselt ei lähe), vaid kõik saladused ja müstilisena näivad juhtumid realistliku ning inimeste tekitatud kurjusena paljastatud ja ära seletatud saavad.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: