Arvustus. "Nukumaja" – põhjamaine äng või lõunamaine gootika? ({{commentsTotal}})

"Nukumaja" Autor/allikas: Kaader sarjast

See on tõsine žanrikraam, thrillerlikult põnev ja pingelise ning äreva atmosfääriga lugu, kirjutab ulmetõlkija ja - kirjastaja Raul Sulbi uue teleseriaali "Nukumaja" arvustuses.

"Nukumaja"
Esmaspäeviti kell 21.30 Kanal 2
Lavastaja Ergo Kuld
Stsenarist Katrin Pauts
Produtsendid Martin Algus, Ergo Kuld

Tunnistan, et pole tuttav Katrin Pautsi kriminaalromaanidega "Politseiniku tütar" ja "Tulekandja" (mõlemad 2016), kuna tänases Eestis toimuva tegevusega põnevikud pole ülemäära kutsunud lugema, kuid "Nukumaja" esimene osa tekitas nende vastu konkreetse huvi, eriti kuna raamatute sisututvustuste ja alanud seriaali sisu vahel võib leida mitmeid sarnaseid motiive.

Samuti tuleb tunnistada, et tandemi Martin Algus – Ergo Kuld varasem seriaalitoodang ("Ühikarotid", "Kalevipojad", "Naabriplika", "Padjaklubi", "Köök" jmt) ei ole kutsunud teleri ette maha istuma – tüüpiline Eesti pula ju. Kindlasti ei pannud "Nukumaja" avaseeria tärkama huvi loetletud sarjade vastu, kuid sama oli selge, mille poolest uus seriaal noist varasemaist eristub – see on tõsine žanrikraam, thrillerlikult põnev ja pingelise ning äreva atmosfääriga lugu.

Kuigi "Nukumaja" saab nimetada kriminaalseriaaliks, ei paista see vähimalgi määral tõukuvat kohalikust politseisarjade traditsioonist ("Ohtlik lend", "Kelgukoerad", "Viimane võmm"/"Siberi võmm" jt), vaid pigem just müstika- ja õuduslugude pinnalt. Veidral kombel on kohe esimeses osas silmnähtavad paralleelid "Süvahavva" seriaali algusega, kus samuti peategelase pere jõuab majja, mille nad on pärinud hiljuti õnnetul kombel surma saanud sugulaselt ning kus juhtub kahtlasi ja müstilisi asju.

Samuti on üsna kummalised paralleelid olemas nädal varem TV3 peal samal kellaajal jooksma hakanud "Merivälja"-nimelise sarjaga: mõlemas on tegevuskohaks vaikne aedlinn, kuhu satuvad uued inimesed, mõlema aedlinna kogukonda iseloomustab intriigide ja mineviku saladuste pundar, mõlemas sarjas on isegi hämmastavalt sarnaste karakterijoontega teismelisest noorukist naabripoiss, keda kontrollib võimukas ema.

Vaatajanumbrite poolest on "Nukumaja" ja "Merivälja" siiski üpris erinevad: esimest vaatas esmaspäeva, 11. septembri õhtul 109 000 televaatajat, teisele jagus ligi poole vähem vaatajaid – vaid 64 000 põnevushuvilist.

Igatahes on "Nukumaja" piisavalt põnev, ängistavate alatoonidega ja pingeline, et sarja edasi vaadata. Karin Rask ja Maarja Jakobson teevad avaosas suurepärased rollid, teised näitlejad on lihtsalt head. Dialoogid ja näitlejatööd ei pannud silmi piinlikkusest maha lööma, olid loomulikud. Avaseeria kasvatab tegelikult väga osavalt pinget, vaatajal tekib tegelaste mineviku ja varjatud motiivide kohta kamaluga küsimusi, mis omakorda sunnivad järgmisi seeriaid vaatama.

Eestlased on üldiselt tuimad, flegmaatilised ja vähe oma emotsioone välja näitavad inimesed, mistõttu tegelaste nagu Anette (Maarja Jakobson) või "Süvahavva" füüsikust eksortsisti (Terje Pennie) aplombiga ekraanile ilmumine ja äärmuslikult ekstravertne olek mõjub esimese hooga kuidagi pelutavalt, aga pärast lühikest järelemõtlust saab vaataja aru, et omas karakteriloogikas on ka sellised muidu ehmatavalt või liigdramaatiliselt käituvad tegelased tegelikult loomulikud.

Kui sarjale midagi ette heita, siis vast esimeses seerias paaris kohas silma torganud montaažiprobleeme, mis muidu loogiliselt kulgenud sündmustikku katki lõikama hakkasid, segadust tekitasid ja mingeid momente ning stseene ise juurde mõtlema sundisid. Aga eks ütleb ju stsenarist Katrin Pauts intervjuus Eesti Päevalehele (31. august) väga õigesti, et montaažis istunud inimesena teab ta, mida tähendab 43 minutit ja mis kõik peab sinna sisse mahtuma.

Samuti tõdeb Pauts, et võtteplatsil sünnib loost ikkagi režissööri visioon ning stsenaristi üldiselt platsile ei lasta. Sama on öelnud ka Indrek Hargla, lisades, et tema stsenaariumi ja lõpuks teleekraanile jõudva lõpptulemuse erinevused võivad teinekord olla üsna suured.

Veel rõhutab Katrin Pauts, et ta ei soovinud teha nordic noir'i – ängi, depressiooni ja musti värve täis lugu, vaid pigem lõunamaist gootikat. Ilmselt ei pea ta siiski päriselt silmas nähtust "southern gothic", millega tähistatakse gooti kirjanduse alažanrit, mille tegevus toimub USA lõunaosariikides ja mis kujutab romantilis-süngetes toonides tasahilju manduvat kreoolikultuuri, vaid Vahemere ja Ladina-Ameerika rahvaste mentaalsuse rütmis arenevat süžeed: "Pean oma žanriks lõunamaist gootikat: tontlikult dramaatilist vibe’i, pärimusi, linnalegende... Kujutage ette põrgukuumusest auravat ja salapärastest helidest tulvil lõunamaa ööd." Selline kirjeldus toob silme ette pigem siinmailgi tuntud Carlos Ruiz Zafóni romaanid ("Tuule vari", "Ingli mäng" ja "Taeva vang"), mille tegevus paigutub sajanditagusesse Barcelonasse.

Kui küsida, kumba siis "Nukumaja" vaatajale pakkus, saab vastata, et tegelikult leidus mõlemat: oli tõesti seda tontlikku dramaatikat, mineviku varje ja iga hinna eest varjatud saladusi, aga oli ka põhjamaisele psüühele omaseid komplekse, hirme, kinnismõtteid, paanikat ja eriti visuaaliat.

Avaseeria põhjal on uus sari igatahes paljutõotav ja eheda gooti atmosfääriga lugu, mille puhul pole kahju isegi sellest, kui ta lõpuks üleloomulikuks õuduslooks ei pööragi (nagu ilmselt ei lähe), vaid kõik saladused ja müstilisena näivad juhtumid realistliku ning inimeste tekitatud kurjusena paljastatud ja ära seletatud saavad.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: