Sõnasäuts. Ööbast vüünuni ({{commentsTotal}})

Kuu
Kuu Autor/allikas: Hannibal Hanschke/Reuters

Kui paljudes keeltes käibib päeva ja ööpäeva kohta üks ja sama sõna, inglastel näiteks day, siis eesti keeles on sõnu kaks: päikesetõusu ja -loojangu vahelise valge aja tähistamiseks "päev", keskööst keskööni kestva ajavahemiku jaoks aga "ööpäev".

Mõtteselguse poolest on kaks sõna, kummalgi oma tähendus, igatahes etem kui üks, millel on mitu tähendust. Väljendi twice a day täpne sisu võib ju abistava kontekstita segaseks jääda – on's see kaks korda päevas või kaks korda ööpäevas? Ökonoomsuse mõttes on kaks sõna aga ühest halvem. Liiatigi, rääkides ökonoomsusest, on "ööpäev" kas või day’ga võrreldes üksjagu pikk ja kohmakas.

Küllap sellepärast pakkuski keelemees Manivalde Lubi, kellelt pärinevad muuseas sellised igapäevased sõnad nagu "hõivama", "külmik", "küülik" ja "olme", 1930. (tuhande üheksasaja kolmekümnendal) aastal pika "ööpäeva" asemele lühemat sõna "ööp". See on liitsõna "ööpäev" häälikulise koomaletõmbamise teel moodustatud tehistüvi.

Oma sünnist alates on "ööp" esinenud hulgas eesti keele sõnaraamatutes – keelekorraldajad on seda pidanud soovitamist väärt sõnaks –, aga tegelikus kasutuses sõna väga ei kohta. Kuigi võiks, sest "ööp" on poole lühem kui "ööpäev", aga võimaldab sellegipoolest keeles selgelt päeva ja ööpäeva eristada; tööriist on kergem, aga tema tõhusus on säilinud.

Käänata on seda sõna lihtne ("ööp, ööba, ööpa", just nagu käändub sõna "külm") ja liitsõnu moodustada lausa lust: "ööbarütm", "ööbateekond", "ööbapikkune", "päikeseööp", "täheööp" jne. Tiiu Erelti, Rein Kulli ja Henno Meriste raamatu "Uudis- ja unarsõnu" (1985) andmeil on ühes 1973. aasta Edasis kasutatud ka sõna "ööbaeinela".

Muide, Johannes Aavik pakkus 1949. aastal "ööpäeva" asenduseks veel teistki lühikest sõna - “vüün". Üks väheseid kohti, kuhu see kirja on saanud, on Paul Saagpaku inglise-eesti sõnaraamat.

Allikas: "Õpetajate lehe" rubriik "Sõnal sabast", autoriks Priit Põhjala.

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio Vikerhommikus teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuulake sõnasäutse siit.

Toimetaja: Kaspar Viilup



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: