Galerii. Tallinna Arhitektuuribiennaal tutvustas visiooni tulevikulinnast ({{commentsTotal}})

Täna, 14. septembril avas Eesti Arhitektuurimuuseumis oma kaardid Tallinna Arhitektuuribiennaal. ERR kultuuriportaal tegi kaasa kuraatorituuri õhtul avataval peanäitusel.

Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg lõikas lindi lahti 4. Tallinna Arhitektuuribiennaalil ja tutvustas selle peakuraatorit Claudia Pasquerot, kes rääkis biennaali peanäitusest

TABi linnainstallatsioonide konkursi kuraatorid Sille Pihlak, Siim Tuksam ja võidutöö autor Gilles Retsin tutvustasid õhtul muuseumi ees avatavat puidust paviljoni.

"Seda võib võrrelda legoklotsidega. Kõik elemendid on sarnased ja neid võib kombineerida erinevateks vormideks.Kõik klotsid on väga kerged, tehtud kergekaalulisest vineerist ja kõike saab valmistada ühe masinaga, arvutiga juhitava CNC-masinaga. Tööprotsess on väga kerge ja muudab ehitamise kättesaadavaks suurele hulgale inimestele," kommenteeris Retsin "Aktuaalsele kaamerale".

Rotermanni Soolalaos avatud näitus "Antropotseeni saar" asetab vaatepunkti mujale ning liigub pisiorganismide kaudu satelliidipildini. Teadlased ja kunstnikud on näitusel ühendanud jõud, et pakkuda erinevaid vaatenurki Tallinna läheduses asuva Paljassaare poolsaare avastamiseks.

"Ma otsisin kohta, kus biennaali kontseptsiooni katsetada. Kohta, kus disain saaks panustada ökoloogilise kriisi lahendamisesse ja kus me saaks võrrelda teaduslikku ja disainipõhist nägemust reaalsusest. Paljassaare oma reoveepuhastusjaama, lindude hoiuala ning pideva urbaniseerumisega on sobiv prototüüp," ütles Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator Claudia Pasquero.

Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis keskendub kohaliku arhitektuurikultuuri tutvustamisele, otsib vastuseid arhitektuurivaldkonna põletavatele küsimustele ja püüab vaadata valdkonna tulevikku.

TAB pakub sündmusteprogrammi nii arhitektuuriprofessionaalidele, valdkonna tudengitele kui tavalistele ehituskunsti- ja ruumihuvilistele. Biennaali produtseerib Eesti Arhitektuurikeskus.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: