Galerii. Tallinna Arhitektuuribiennaal tutvustas visiooni tulevikulinnast ({{commentsTotal}})

Täna, 14. septembril avas Eesti Arhitektuurimuuseumis oma kaardid Tallinna Arhitektuuribiennaal. ERR kultuuriportaal tegi kaasa kuraatorituuri õhtul avataval peanäitusel.

Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg lõikas lindi lahti 4. Tallinna Arhitektuuribiennaalil ja tutvustas selle peakuraatorit Claudia Pasquerot, kes rääkis biennaali peanäitusest

TABi linnainstallatsioonide konkursi kuraatorid Sille Pihlak, Siim Tuksam ja võidutöö autor Gilles Retsin tutvustasid õhtul muuseumi ees avatavat puidust paviljoni.

"Seda võib võrrelda legoklotsidega. Kõik elemendid on sarnased ja neid võib kombineerida erinevateks vormideks.Kõik klotsid on väga kerged, tehtud kergekaalulisest vineerist ja kõike saab valmistada ühe masinaga, arvutiga juhitava CNC-masinaga. Tööprotsess on väga kerge ja muudab ehitamise kättesaadavaks suurele hulgale inimestele," kommenteeris Retsin "Aktuaalsele kaamerale".

Rotermanni Soolalaos avatud näitus "Antropotseeni saar" asetab vaatepunkti mujale ning liigub pisiorganismide kaudu satelliidipildini. Teadlased ja kunstnikud on näitusel ühendanud jõud, et pakkuda erinevaid vaatenurki Tallinna läheduses asuva Paljassaare poolsaare avastamiseks.

"Ma otsisin kohta, kus biennaali kontseptsiooni katsetada. Kohta, kus disain saaks panustada ökoloogilise kriisi lahendamisesse ja kus me saaks võrrelda teaduslikku ja disainipõhist nägemust reaalsusest. Paljassaare oma reoveepuhastusjaama, lindude hoiuala ning pideva urbaniseerumisega on sobiv prototüüp," ütles Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator Claudia Pasquero.

Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis keskendub kohaliku arhitektuurikultuuri tutvustamisele, otsib vastuseid arhitektuurivaldkonna põletavatele küsimustele ja püüab vaadata valdkonna tulevikku.

TAB pakub sündmusteprogrammi nii arhitektuuriprofessionaalidele, valdkonna tudengitele kui tavalistele ehituskunsti- ja ruumihuvilistele. Biennaali produtseerib Eesti Arhitektuurikeskus.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: