Paavo Järvi alustab uut hooaega oma Jaapani orkestri ees Tokyos ({{commentsTotal}})

Paavo Järvi Pärnu muusikafestivalil
Paavo Järvi Pärnu muusikafestivalil Autor/allikas: Mailiis Ollino/Scanpix

Dirigent Paavo Järvi alustas oma uut, kolmandat hooaega NHK Sümfooniaorkestriga orkestri residentsis Tokyos. Esimesed õhtud kuuluvad NHK festivali programmi, mil orkester tähistab pidulikult ka oma 90. aastapäeva.

9. septembrist kuni 29. septembrini annab NHK (Jaapani raadio) orkester Tokyo kahes saalis nelja erineva kavaga kokku kaheksa kontserti. Need kavad on peadirigent Paavo Järvi kokku pannud Euroopa muusika varasemast ja 20. sajandi klassikast. Kuus kontsertõhtut toimuvad orkestri oma residentsis NHK Hallis, viimased kaks kontserti aga veel kuulsamas Suntory Hallis. 

Septembri teisel nädalal - 9. ja 11. septembril - juhatas Eesti maestro NHK Festivali programmis orkestri hooaja avaõhtuid, Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi "Don Giovanni" kontsertetendusi. Don Giovannina astus üles noor itaalia bariton Vito Priante (esinenud selles osas ka Londoni Kuninglikus Ooperis) ja Leporellona Ameerika bass-bariton Kyle Ketelsen, kaastegev oli Tokyo Opera Singers. Suure töökoormuse tõttu orkestrite ees dirigeerib noor Järvi viimastel aegadel ooperit harva, aga hiljuti, mais-juunis oli ta teinud just "Don Giovanniga" oma ooperidirigendidebüüdi Milano La Scalas.

Teises kavas on Dmitri Šostakovitši legendaarne Seitsmes sümfoonia C-duur op. 60 ("Leningrad"), mida mängitakse Tokyos 16. ja 17. septembril. Kolmandas kavas 22. ja 23. septembril on ainult vene muusika: Mihhail Glinka "Valss-fantaasia", Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr. 4 g-moll op. 40, solistiks Denis Kožuhhin, ja Aleksandr Skrjabini Sümfoonia nr. 2 c-moll op. 29.

NHK SO neljas kava kõlab 28. ja 29. septembril Suntory Hallis ja selle on Paavo Järvi pühendanud Béla Bartókile. Ettekandele tulevad helilooja "Divertisment" keelpilliorkestrile, "Tantsusüit" ning Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tšelestale.

Oma eelmise, teise hooaja NHK sümfooniaorkestri kunstilise juhina lõpetas Paavo Järvi nelja kontserdiga Tokyos juuni lõpust 1. juulini, mil oli kavades prantsuse ja saksa muusika. Enne seda, kevadel, oli Paavo teinud teoks tema ja orkestri esimese ühise Euroopa-reisi.

Seekordse sõidu eel Jaapanisse olid Paavol õnnelikud hetked, mil teostus ta unistus viia Eesti Festivaliorkester (EFO) esmakordselt esinema välismaale. See reis, 'Nordic Tour' augustikuu viimasel nädalal, nelja kontserdiga Läti, Soome, Taani ja Rootsi mainekatele festivalidele on saanud harukordse meediatähelepanu osaliseks.

Viimane kontsert Stockholmis Läänemere festivalil kanti otse üle televisioonis ning jäädvustati ka filmilindile. Nagu Paavo Järvil endal, on ka Eesti Festivaliorkestri manageriks Inglise kuulus agentuur HarrisonParrott. Juba on paika pandud EFO järgmine välisturnee, mis toimub 2018. aasta jaanuaris kontsertidega Brüsselis, Luxembourg'is, Zürichis, Berliinis ja Viinis, pühendusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.

See turnee on juba nüüd ajakirjanduses tähelepanu leidnud. Nii teatab oma kirjutises tänavusest kontserdireisist ajalehes Die Presse Austria ajakirjanik Walter Weidringer, et 23. jaanuaril 2018 mängib Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel Viini Kontserdimajas ning kavas on Pärt, Sibelius ja Šostakovitš. Paavo Järvi suurim soov on, et Eesti nimi kõlaks maailma kultuurisõnumites aina sagedamini ja sagedamini ning ta on selle nimel juba palju korda saatnud.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: