Möödub 75 aastat helilooja Kuldar Singi sünni päevast ({{commentsTotal}})

Kuldar Sink
Kuldar Sink Autor/allikas: ERR/Heino Vilms

Eesti üks silmapaistvamaid heliloojaid, ka flötistina ja klavessinistina üles astunud Kuldar Sink oleks võinud täna tähistada oma 75. sünnipäeva. Paraku lahkus ta meie hulgast traagilise õnnetuse läbi 21 aastat tagasi, 1995. aasta talvel.

Kuldar Sink sündis Tallinnas 14. septembril 1942, sai muusikateooria algõpetust kodust, käis klaveri eratundides Karl Sillakivi juures, õppis flöödi erialal Tallinna laste-muusikakoolis. 1956. aasta sügisel sai temast Tallinna muusikakooli teooriaeriala õpilane. Teooria erialal võis ka loomingutunde saada ning Kuldar Singist sai alles Moskva konservatooriumi lõpetanud Veljo Tormise õpilane, keda ta pidas oma muusikuelu kõige tähtsamaks eeskujuks ja õpetajaks. Paar aastat enne, 12-aastasena oli ta käinud näitamas oma klaveripalu juba ka Heliloojate Liidus, mille liikmeks ta vastu võeti juba 1968. aastal.

Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise algatatud loominguringis oli Kuldar Singil aina näidata ka oma lugusid, muusikakooli lõpetas ta 1960. aastal juba olulisemate teostega, nagu Flöödikontsertiino, Kolm pala keelpilliorkestrile, klaveripala "Motoorne burlesk", "Viis meditatsiooni" klaverile, "Kolm romanssi R. Tagore sõnadele" jt, mõned kirjutatud vahetult pärast lõpetamist. Muusikakooli lõpetas ta ka flöödi erialal 1961. aastal. Kui Neeme Järvi alustas Tallinna Kammerorkestriga, kutsus ta Kuldar Singi orkestri juurde flöödimängijaks ja klavessinistiks. Hiljem mängis Sink flööti mõned aastad Estonia teatri orkestris ning kümme aastat ka ERSO-s. Kompositsiooni õppis Sink aastaid ka Leningradi konservatooriumis Andrei Petrovi juures kaugõppetudengina.

Eriliselt lootustandvaks nooreks heliloojaks on Kuldar Sinki peetud juba esimestest tema teostest peale. Ta tuli imekiiresti, nagu nähtamatult meie tolleaja tuntumate ja huvitavamate heliloojate hulka, olles neist palju noorem. Kui meile lõpuks avanesid uksed sõita sotsialismimaale Poolasse põnevale muusikafestivalile Varssavi sügis, olid Arvo Pärt ja Kuldar Sink 1965. aastal esimeste minejate hulgas. Pärdist ja Singist said olulisemad heliloojad-avangardistid Eesti tolle aja muusikas.

Kuldar Singi looming elas üle mitmeid stiilimuutusi, aga tema kammerteosed ja oopused ka suurematele koosseisudele olid pidevalt meie tuntud muusikute kavades, samuti on teda esitatud väljaspool Eestit, sh kuulsal Zagrebi muusikabiennaalil, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis jm.

Pikka aega viimistletud "Surma ja sünni laulud" (1985 – 1993) tõi Estonias 1988. aastal balletina lavale Mai Murdmaa nimetuse all "Karje ja vaikus", sellele järgnes "Maarjamaa missa" (1991) samuti Mai Murdmaalt Estonia balletilaval, esmanimetatud balleti lavastas Murdmaa 1990. aastal veel ka USAs Colorado osariigis Denveris.

Alustanud heliloojategevust varakult, jõudis Kuldar Sink jätta meile siiski mahuka ja huvipakkuva loomingu. Ta on pärandanud meile ka oma tšellistist poja, 1992. aastal sündinud Theodor Singi me noorema põlve silmapaistvate muusikute hulgas ning samuti heliloojana edukalt tegutseva tütre, 1994. aastal sündinud Madli Marje Singi.

Kuldar Sinki sidus sõprus ja tihe koostöö tšellist Allar Kaasikuga, kellele Sink kirjutas mitmed oma uued tšellopalad. Lisaks nende teoste hoidmisele ja tutvustamisele oma repertuaaris on Allar Kaasik teinud veel mitmeid seadeid Kuldar Singi loomingust ja korraldanud nende ettekandeid.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: