Karl Ristikivi põrm jõudis Eestisse ({{commentsTotal}})

Ristikivi urn EKLis.
Ristikivi urn EKLis. Autor/allikas: Eesti Kirjanike Liit

Reedel, 15. septembri hommikul jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

"Sümboolses mõttes on lõpule jõudnud tema kodumaatus, mida ta ise oma loomingus korduvalt mainis," ütles Eesti Kirjanike Liidu (EKL) esimees Tiit Aleksejev.

"Kodumaatus oli üks etapp Ristikivi kui looja teekonnal. Mul on hea meel, et tema kodupaik ta taas vastu võtab," lisas suure kirjaniku viimaks kodumaale toonud Janika Kronberg, Karl Ristikivi Seltsi asutaja ja eestvedaja.

EKLi esindajad on ühisel seisukohal, et oma loomingus ei ole Ristikivi Eestist kunagi lahkunud ning üldajaloolistel teemadel kirjutades jäi ta ikka eesti kirjanikuks, kuigi oli selgelt ka maailmakodanik.

Kuu aja pärast, 18. oktoobril, pühendab EKL Karl Ristikivi mälestusele kirjandusliku kolmapäeva, millele on oodatud kõik, kes tahavad ajalooliselt olulisele eesti kirjanikule viimset austust avaldada.

Karl Ristikivi maetakse Läänemaale Paadrema kalmistule ema kõrvale 28. oktoobril 2017.


Karl Ristikivi (16.10.1912 – 19.07.1977) sündis Läänemaal Saulepis ning lõpetas 1942. aastal cum laude Tartu Ülikooli geograafia eriala. 1943. aastal põgenes ta Soome ja sealt aasta hiljem Rootsi, kuhu jäi elama kuni surmani. Ta kuulus Eestis üliõpilasseltsi Veljesto ning oli Rootsis Eesti Rahvusfondi juhatuse liige ja kuulus Eesti Komitee Asemike kogusse. Tema algatusel loodi Rootsis eesti eksiilkirjanike fond. Ristikivi loomingust on tuntud triloogia „Tuli ja raud“ (1938), „Õige mehe koda“ (1940) ja „Rohtaed“ (1942), ajaloofilosoofiline sari: „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963), „Imede saar“ (1964), „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967), „Sigtuna väravad“ (1968), „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) ja „Rooma päevik“ (1976), samuti romaan „Hingede öö“ (1953), luulekogu „Inimese teekond“ (1972) ning lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935), „Sinine liblikas“ (1936), „Semud“ (1936) ja „Sellid“ (1938). 1967. aastal pälvis ta Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinna.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: