Karl Ristikivi põrm jõudis Eestisse ({{commentsTotal}})

Ristikivi urn EKLis.
Ristikivi urn EKLis. Autor/allikas: Eesti Kirjanike Liit

Reedel, 15. septembri hommikul jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

"Sümboolses mõttes on lõpule jõudnud tema kodumaatus, mida ta ise oma loomingus korduvalt mainis," ütles Eesti Kirjanike Liidu (EKL) esimees Tiit Aleksejev.

"Kodumaatus oli üks etapp Ristikivi kui looja teekonnal. Mul on hea meel, et tema kodupaik ta taas vastu võtab," lisas suure kirjaniku viimaks kodumaale toonud Janika Kronberg, Karl Ristikivi Seltsi asutaja ja eestvedaja.

EKLi esindajad on ühisel seisukohal, et oma loomingus ei ole Ristikivi Eestist kunagi lahkunud ning üldajaloolistel teemadel kirjutades jäi ta ikka eesti kirjanikuks, kuigi oli selgelt ka maailmakodanik.

Kuu aja pärast, 18. oktoobril, pühendab EKL Karl Ristikivi mälestusele kirjandusliku kolmapäeva, millele on oodatud kõik, kes tahavad ajalooliselt olulisele eesti kirjanikule viimset austust avaldada.

Karl Ristikivi maetakse Läänemaale Paadrema kalmistule ema kõrvale 28. oktoobril 2017.


Karl Ristikivi (16.10.1912 – 19.07.1977) sündis Läänemaal Saulepis ning lõpetas 1942. aastal cum laude Tartu Ülikooli geograafia eriala. 1943. aastal põgenes ta Soome ja sealt aasta hiljem Rootsi, kuhu jäi elama kuni surmani. Ta kuulus Eestis üliõpilasseltsi Veljesto ning oli Rootsis Eesti Rahvusfondi juhatuse liige ja kuulus Eesti Komitee Asemike kogusse. Tema algatusel loodi Rootsis eesti eksiilkirjanike fond. Ristikivi loomingust on tuntud triloogia „Tuli ja raud“ (1938), „Õige mehe koda“ (1940) ja „Rohtaed“ (1942), ajaloofilosoofiline sari: „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963), „Imede saar“ (1964), „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967), „Sigtuna väravad“ (1968), „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) ja „Rooma päevik“ (1976), samuti romaan „Hingede öö“ (1953), luulekogu „Inimese teekond“ (1972) ning lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935), „Sinine liblikas“ (1936), „Semud“ (1936) ja „Sellid“ (1938). 1967. aastal pälvis ta Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinna.

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: