Sõnasäuts. Jõmmelgas, kreep või greip? ({{commentsTotal}})

Greipfruut
Greipfruut Autor/allikas: Wikimedia Commons

Greip ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu vili. 1970. aastate lõpus pakkusid Ellen Niit ja Jaan Kross greibi eestikeelseks vasteks välja aga uudissõna "jõmmelgas".

Keeleteadlane ja terminoloog Rein Kull lahkab sõna 1978. aasta jaanuari “Sirbi ja Vasara” artiklis “Mida peale hakata greipfruudiga?”

"Viimased aastakümned on toonud meie toidulauale mõndagi sellist, mida meil varem vähe tunti. Puuviljade hulgas on säherduseks uudiseks "greipfruut", mida mõnedki on hakanud hindama — eriti tema mõrkjat mahla kui suurepärast kokteilinestet. Paraku on puuviljal üks suur viga: tema kole karune nimi. Mida siis selle greipfruudiga ette võtta? Kirjanikud Ellen Niit ja Jaan Kross arvavad, et selle võiks ümber ristida “jõmmelgaks”. Nii on kunagised California eestlased, kes töötasid apelisiniistandustes, nimetanud suuremat sorti apelsine, aga et siin meil uut sõna vaja ei ole, siis võiks jõmmelga nime anda apelsini suguvennale . Mõni nädal enne jõule oli kõnealuseid vilju Tallinnas päris ohtralt müügil. Olid ikka parajad jõmakad küll. Tõepoolest, jõmmelgad mis jömmelgad! Kellele esiotsa aga jõmmelgas veel liiga kentsakas tundub — muide, ega pompelmuus vähem naljakas ole —, nende jaoks on varuks veel teinegi võimalus . Sõna "greipfruut" on pärit inglise keelest. Kusjuures liitkeelendi "grapefruit" tagumine pool "fruit" tähendab inglise keeles puuvilja . Võime ilma pikemata selle järelosa ära jätta. "Greipfruudist" jääb siis alles greip. Nii et kes armastab krõbedamat jooki, see pidagu lugu jõmmelga- ehk greiblmahlast."

Sama aasta “Sirbi ja Vasara” oktoobrinumbri keeleveergudel arutletakse aga järgnevalt:

"Kas "grape-fruit" ei võiks eesti keeles olla lihtsalt "kreep", kuid käänatuna mitte seep - seebi, vaid Peep - Peebu eeskujul? Seda juhuks, kui vaimukas "jõmmelgas" siiski läbi ei lähe, olgugi, et on väga tabav, mis lubab sõnaga kindlasti harjuda. Protest "jõmmelga" pikkuse vastu ei ole õigustatud, sest nii tillukese olendi nagu sipelgas nimetus on vaid ühe tähe võrra lühem. Mis puutub sellesse, et "jõmmelgas" on peaaegu niisama pikk nagu "greipfruut", siis oluline on ju see, et ta on eestikeelne ning pealegi kõlavam ja musikaalsem originaalist. Ja selles sõnas on huumorimeelt."

Allikad: Sirp ja Vasar, nr. 4, 27 jaanuar 1978, "Sirp ja Vasar" 13. oktoober 1978.

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio Vikerhommikus teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuula Sõnasäutse siit.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: