Suri kirjanik Ene Mihkelson ({{commentsTotal}})

Pärast rasket haigust suri kolmapäeval 72 aasta vanuselt prosaist ja luuletaja Ene Mihkelson.

Ene Mihkelsoni loomingut on pärjatud mitmete auhindadega ja see on pälvinud tähelepanu nii Saksamaal, Soomes kui ka Lätis.

Tema luulet on tõlgitud päris rikkalikult saksa keelde, aga ka teistesse keeltesse; samuti on Mihkelson 1990. aastatel korduvalt viibinud esinemisreisidel Saksamaal.

Mihkelson avaldas esimese teose 1967. aastal. Esikluulekogu ilmus 1978. aastal, kokku on ta avaldanud 13 luulekogu. Mihkelson on avaldanud kuus romaani, kriitilisi esseesid ja mitu lühijuttu. 2015. aastal pälvis Mihkelson riikliku kultuuri elutööpreemia.

Tema kirjandusteostes on läbivateks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet. Mihkelsoni kõige nimekamate teoste hulka kuuluvad näiteks luulekogu "Hüüdja hääl" (1993), romaanid "Katkuhaud" (2007) ja "Ahasveeruse uni" (2001).

Tema romaanid püstitavad väga keerukaid moraali- ja ajaloofilosoofilisi küsimusi, ilma sealjuures neile küsimustele üheseid vastuseid pakkumast. Väikesele kirjandusele iseloomulikult võtab Mihkelsoni looming lahata küsimusi, mis ei ole sageli veel uurijategi jaoks põhjalikult läbi vaagitud.

Teisisõnu on Mihkelsoni puhul tegemist kirjanikuga, kelle looming tegeleb nii filosoofiliste, psühholoogiliste aga ka poliitiliste küsimustega, jättes samal ajal n-ö ajaloolise tõe väljaselgitamise ajaloolastele.

Mihkelson sündis 21. oktoobril 1944. aastal Imaveres. Ta pälvis 2015. aastal riikliku kultuuri elutööpreemia, kahel korral (1994, 1999) Juhan Liivi luuleauhinna ja 2001. aastal Kultuurkapitali kirjanduspreemia.

2002. aastal omistas president talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Toimetaja: Priit Luts



Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: