Arvustus. Reaalistlikud lastejutud ({{commentsTotal}})

Jürgen Rooste
Jürgen Rooste Autor/allikas: Maike Tubin

Uus raamat
Jürgen Rooste
"Lendrebased ja teised"
Reaali Kirjastus

Lastele kirjutamine on üks kaelamurdmine. Hullem ehk isegi kui naistele. Nood võivad unelema minnes isegi apsakaid andeks anda, kui printsile ikka piisavalt heast tõust valge hobune istumise alla kirjutada. Laps on halastamatu ja, kui ikka ei sobi, viskab teose käest, sukeldub teadagi kuhu. Olgu ta siis peenkoolist või kust.

Lapsemeelse vanainimesena kuulutan nüüd ennast asjatundjaks – mitte eksperdiks, ekspert tuleb sõnast eksima – ja raamatu üsna toredaks. Miks üsna, tuleb selles osas, kus kohustuslik norimine ette nähtud. Muidu hakkavad jälle, et teadagi, omad joped kõik, kiilakad karvikud hoiavad kokku, kiidavad üksteist vastastikku. Kuidas muidu see Jürgen kirjanikupalgale sai. Eriti valimiste eel on ju vaja igal poole tonte maalida ja siis väita, et nägid esimesena.

Jutud on toredad, peaksid kõlbama lapsele küll. Jutud sõprusest, hoolest lemmiku pärast, sellest, kui nõme võib kool olla ja viimane, lendrebaste jutt on paras maailma ja mõtete äraseletamine.

Kui nüüd lapsemeelsus välja lülitada ning üritada teeselda tavalist elust vähe räsitud, aga muidu hea südame ja maksaga rõõmsameelset meesterahvast, siis sobib ka ülevanemale koolieale. Ei pea olema Reaalkoolis käinud, et kõigele pihta saada. Vilistlane Rooste arvatavasti paneb mõne sisenalja kuskil, et ma allapoole tavalist kohast, mis nüüdseks 9-klassiliseks alandatud, oma tunnistused saanud, siis ei pannud tähele. Ega vist oleks arugi saanud.

Ülevanem kooliiga on kohmakas. Ütleme siis nooremale, keskmisele ja vanemale keskeale, eriti meestele.

Mehed-vennad, üks jutt võib meile küll meelde tuletada ammust esimest armastust. Seda ikka päris ammust, liivakasti veerel juhtunut. Tühja me teadsime, misasjast ülepea jutt, aga muinasjutud rääkisid, olla olemas. Sellepärast nad muinasjutud ongi. Jürgen veeretab jutukera, nagu üks jutt peab minema, aga lõpus paneb pirni, mille peale korralik kogenud mehepoeg kõveralt irvitab: nagu elust! Täpselt sihukesed need naised ongi, ise keeravad jama kokku, aga pärast ikka poisid süüdi.

Jõuaks siis norimiseni. Vaat üks jutt on paras õudukas. Igas koolis omad jubejutud. See on kolmas jutt raamatus ja väga hea. Kokku mässitud laste räägitud hirme, mida lennust lendu edasi antakse, juba abiturient, kes esmaklassilise aulasse viib, pajatab koll-koll-koll. Hirmus ja hirmus teravmeelne. Ainult, kartes küll kõlada totaka nunnutajana, ehk ei ole päris lastele veel paslik. Kuigi Karl Martin Sinijärv on teinud luuletuse:

 

Kui panna laps kappi

hakkavad riided kartma.

Laps on ju jube.

 

Need tänapäeva lapsed pealegi ei karda enam jõuluvana ka. Võimalik, et mõni mees on lootusetult ajale jalgu jäänud oma hirmudega. Siiski on jutus tore arutus niinimetatud vana kooli õpetaja üle. See peaks nagu tähendama head, et ikka õpitakse kah, mitte ei arutata loovuse üle... aga vahel võib vana kool tähendada ennastupitavat mõnitamist. Ise küll vaid paar korda kogenud. Teagi, kumb see hirmsam, kummitus või õps, kelle tunnis mõtled vaid, millal see kord lõpeb. Tund, veerand, aasta, aine, saaks ometi minema. Ms, selle järgi võiks õpetajaid natuke ehk hinnata. Kui huligaanid ei küsi, sest ei julge, ei ninatarguta, sest ei julge ja mõtlevad ainult põgenemisele, mõni plahvatab ka, siis tasuks uurida. Kuigi ise üldiselt suht karmi kooli poolt, kus ikka õpitakse, mitte ei arendata sotsiaalseid oskusi.

Noh, tore raamat, Asko Künnapi pildid teadagi lahedad. Karl Martin – tema riiulist ma selle üldse sisse vehkisin – ütles, et tuleb veel. Ikka Reaali vilistlastelt.

Maffia! Kus on valimiste valvurite ninad?!!!

Toimetaja: Valner Valme



FILM
Eesti filmipäevad Ukrainas

Eesti draamafilmid panid ukrainlased nutma

7. – 11. detsembrini toimunud Eesti filmi päevad Ukraina pealinnas kinos "Kyiv" tõid saalid rahvast täis ning kohale tulnud autorid said ülimalt sooja vastuvõtu osaliseks. Suurimat huvi äratas publiku seas  musta huumoriga vürtsitatud Rainer Sarneti mängufilm "November".

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: