Tõnu Karjatse filmikomm. "Õpetajanna" näitab äraspidist kodanikuühiskonda ({{commentsTotal}})

Jan Hřebejki
Jan Hřebejki "Õpetajanna" Autor/allikas: Kaader filmist

Jan Hřebejki "Õpetajanna" (2016) on üks neist kinode jaoks mõneti ebamugavatest filmidest, mille sobivat linastusaega tuleb hoolega otsida, sest seda mahub romantiliste komöödiate ja märulifilmide vahele vaid üks seanss päevas.

Ebamugavaks teeb filmi selle teema - isekus, võimu kuritarvitamine ja konformism, mille toimimismehhanismid said eriti selgeks totalitaarrežiimi tingimustes. Sellest, et see mõtteviis pole kuhugi kadunud ka avaramate arenguvõimalustega kapitalismis, annavad tunnistust kasvõi praegugi käivad kohtuprotsessid korruptiivsete poliitikute ja ärimeeste üle. See on vastastikune kasu, ringkäendus, kus hüve vahetatakse hüve nagu kaup kauba vastu. Hřebejki "Õpetajanna" rekonstrueerib Bratislava koolielu 1980. aastate lõpu Tšehhoslovakkias, kui sotsialismileeri kuuluv riik nautis suhtelist majanduslikku autonoomiat Moskva kontrolli all.

Bratislava kooli gümnaasiumiastme klassi tuleb vene keele, slovaki keele ja ajaloo õpetajaks Maria Drazdechova (Zuzana Maurery), klassiga tutvumist alustab rinnakas kontsakingadel daam sellest, et lapsed peavad ennast tutvustades ütlema ka oma vanemate töökohad.

Kui uus võrgustik kaardistatud, saab tööle asuda: tunnistusel  häid hindeid soovivad lapsevanemad peavad vastutasuks ise oma võimaluste raames panustama - kes käib poes, kes parandab lambivarju või lõikab juukseid, kes muretseb uue pesumasina..

Probleem tekib siis, kui ühe tüdruku isa ei nõustu töökoha kaotamise kartuses sokutama õpetaja küpsetatud kooki Moskva lennukile. Ühe perekonna traagika kasvab sümboolselt laiemaks protestiks kogu nõukogude aegse korra ja omakasumajanduse vastu; filmi võtmelistes stseenides lastevanemate koosolekul paljastub ka see psühholoogiline mehhanism, millele totalitaarne kord üles ehitub - ühelt poolt annab sellele alust inimeste hirm, mis taandub alalhoiuinstinktile, teisalt aitab võimureid konformism, mis kohaneb igasuguse ühiskondliku korraga, olgu see kui alandav tahes. Vähemusse jäävad need, kes lähtuvad moraalsetest väärtustest nagu ausus ja õiglus.

Hřebejki “Õpetajanna” räägib võimupositsiooni ärakasutamisest, äraspidisest kodanikuühiskonnast, kus ka ühiskondlikud suhted on allutatud naturaalmajandusele.  Neile, kes selle ühiskonna on läbinud, mõjub see ehmatava košmaarina, neile aga, kes sellest pääsenud, hoiatusena samasuguste repressiivmehhanismide eest, mis peidavad end ka tänapäevas.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: