EKA: arhitektuuri ja ehituse doktoriõppekava sulgemine on ennatlik ({{commentsTotal}})

Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna õppejõud ja doktorandid leiavad, et haridusministri otsus sulgeda kunstiakadeemias arhitektuuri ja ehituse doktoriõppekava, on ennatlik ning selle taastamine on kulukas ja aeganõudev protsess.

Kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri eksperthinnangus arhitektuuri ja ehituse õppekavale toodi välja programmi liiga suurt sõltuvust välisrahastusest ja õppejõududest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui tahetakse uuesti doktoriõppekava avada, siis tuleb seal tähelepanu pöörata nii täiendavate õppejõudude leidmisele kui ka täiendavatele rahalistele vahenditele, mis seda toetaksid," ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari selgitas, et praktikapõhine doktoriõpe sai alguse neli aastat tagasi. "Seda kutsutakse adapteri võrgustikuks, sinna kuulub kuus suurt Euroopa ülikooli ja Austraalia tehnikaülikool, kes on selle formaadi eestvedaja," ütles ta.

Dekaan lisas, et kuna urbanistika doktoriõpe on praktiliselt kestnud alles kaks ja pool aastat, siis tulebki sobiva kvalifikatsiooniga õppejõude alles koolitada. "Kui lugeda kõik doktorikraadiga arhitektid üles, siis saab ühe käega hakkama. Nad kõik on EKA-ga seotud. Adapterivõrgustik annab meile kompetentsi kasutada, mis teistes ülikoolides on ja seda on ka kasutatud aktiivselt tuues rahvusvahelist teadmust siia," rääkis Ojari.

Kokku õppis arhitektuuri doktoriõppes kümme arhitekti, kellele pakutakse nüüd võimalust jätkata oma õpet EKA teiste õppekavade alusel. Doktorant Siim Tuksam leiab, et alles arenemisjärgus õppekava sulgemine on ennatlik. "Minu jaoks see programm on alles lapsekingades, väiksed hambumisprobleemid on. Tuleb tegeleda asjaga, ei saa nii, et meil on programm paar aastat olnud ja kohe peavad olema tulemused. See ei käi niimoodi. Minu meelest tuleks panustada rohkem sellesse, et saada välisjuhendajaid," rõhutas Tuksam.

Õppekava väljatöötamist rahastas Euroopa Komisjon kuni 2016. aastani nelja ja poole miljoni euroga. Alanud õppeaastal tuli rahastus kunstiakadeemia eelarvest ning eratoetajatelt.

Toimetaja: Rutt Ernits



Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: