Priit Kuuse muusikakroonika. Hortus Musicus alustas 45. hooaega ({{commentsTotal}})

Klassikaraadio muusikaviktoriin
Klassikaraadio muusikaviktoriin Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Hortus Musicuse tähtpäev möödub rahvusvaheliste esinemistega ning kontsertidega ka Eestis.

Eesti tuntud varajase ja nüüdismuusika ansambel Hortus Musicus on alustanud oma 45. hooaega, mis tuleb ansambli asutaja ja kunstilise juhi Andres Mustoneni käe all igati huviäratav. Selle kõrval on Mustonenil pidevalt kaalukaid esinemisi ka teiste muusikakollektiividega mitmel maal.

Hortus Musicuse nii pikk iga on erakordne ja olnud järgimist vääriv kogu Euroopa muusikaloos, seda enam, et ansambel sündis okupeeritud maal, kus puudus liikumisvabadus ja valitsesid ideoloogilised piirangud. Andres Mustoneni juhtimisel on ansamblil seljataha jäänud silmapaistvad loomingulised aastakümned. Teda on oma ansambli kõrvalt kutsutud aina rohkem ja rohkem teiste orkestrite ja ansamblite ette teistel maadel, ka paljudele festivalidele, et koostöös meie kaasaja nim

ekate heliloojatega tuua esiettekandele talle kirjutatud uusi teoseid.

Hortus Musicus debüteeris 1972. aasta sügisel, mil Andres Mustonen oli just lõpetanud muusikakeskkooli ning alustanud õpinguid konservatooriumis. Ansambli üks asutajaliikmeist tšellist Allar Kaasik meenutab, et Mustonen isegi ootas tema järel alustamisega, Kaasik oli seotud sellal ühe konkursiga. Noorem koolivend muusikakeskkoolist ja konservatooriumist Andres Mustonen oli Kaasikule teda kutsudes öelnud: "Allar, ma tahan teha ansambli, kus inimesed usuvad, mida nad mängivad...". Hortuse repertuaar oli algul jäigalt vaid varajane muusika, mõne aasta pärast aga sai ansamblist Arvo Pärdi koostööpartner helilooja isikupärase tintinnabuli-stiili esimese tutvustaja ja toetajana – aastail 1976-1977 kirjutas Pärt selles stiilis 15 uut teost peamiselt Hortusele ning nii oligi Mustonen koos ansambliga pööranud ennast nüüd ka meie kaasaegsete heliloojate poole.

Kenaks eelmänguks seekordsele juubelihooajale oli ansambli juba seitsmendat korda toimunud suvefestival "In Horto Regis" nelja kontserdiga juulikuu algusnädalal Tallinna Niguliste kirikus ja ansambli residentsis Väravatornis. Esimene kava 2. juulil Nigulistes kandis pealkirja "Kolmanda aastatuhande muusika" ning kavas olid Arvo Pärt, Gia Kantšeli, Aleksandr Knaifel, Valentin Silvestrov ja Tõnis Kaumann. Teises kavas "London – Pariis" Väravatornis kõlas inglise ja prantsuse barokkmuusika. Kolmandas kavas "Veneetsia" esitati itaalia XVI-XVII sajandi heliloojate muusikat ning viimases kavas 5. juulil oli külaliseks Iisraeli ladino-lauljatar Etty Ben Zaken, ettekandel juudi-hispaania ning eksootiliste rahvaste traditsiooniline muusika.

Andres Mustonen dirigeeris Sofia Gubaidulina kutsel 2. augustil tema autorikontserti Norras kuulsal St. Olavi festivalil Trondheimis. Ettekandele tulid 85-aastase helilooja kaks ulatuslikku teost viimase kümnendi loomingust, oratoorium "Armastusest ja vihast" ("Über Liebe und Hasse", Assisi Franciscuse aineil) ning bajaanikontsert "Fachwerk". Mustonen kutsus oratooriumi solistideks Trondheimi tuntuimad Eesti lauljad. Oratoorium on Mustonenile selle esiettekandjana Tallinnas (oktoobris 2016) pühendatud.

23. augustil oli Andres Mustonenil ja Hortusel kaalukas kontsert Lätis Liepājas festivalil "Via Baltica", mille kontserdid kandis otse üle Läti Raadio oma kolmandas programmis "Klassika". Festivali keskseid teemasid oli muusikaelu okupatsiooniaastatel 1939-1991. Hortus Musicus esines pidustuste pealaval Promenade Hotel'is, kus esitati baroki- ja renessansiajastu heliloojate kõrval ka Arvo Pärdi, Gia Kantšeli ning Aleksandr Knaifeli loomingut tänapäevast.

Uut hooaega Eestis alustas Hortus Musicus 9. septembril Väravatornis kavaga "Monteverdi 450", tehes itaalia barokkmuusika suurmeistrile Claudio Monteverdile (1567 - 1643) soolopühenduse. Kaks erinevat kava esitab Hortus Musicus kodumail ka oktoobris, Väravatornis 7. oktoobril ("Virtuoosid") ja 21. oktoobril ("Nii kaua kuni elan", Saksa, Inglise ja Madalmaade polüfooniameistrid).

Uued kutsed viivad ansambli Iisraeli, Jeruusalemma, kus viiel päeval, 24. kuni 28. septembrini esitatakse mitu kava Itaalia Juudi kunstimuuseumi ja sünagoogi sees ning väljas. Ettekandel on juudi pühademuusikat, samuti itaalia heliloojate pärandit, esinemised korraldab kunstimuuseum. Novembrisse on planeeritud kontsert Türgis Istanbulis.

Jeruusalemmast sõidab ansambel otse Moskvasse, kolmandat korda toimuvale festivalile "Peegel peeglis", mis on kogu oma tegevusperioodil olnud lähedalt seotud Arvo Pärdiga. 30. septembril esineb Hortus Musicus Mustoneni juhatusel Moskva Peeter-Pauli luterlikus katedraalis kavaga "Vetšnaja garmonija", kus on ettekandel Arvo Pärdi "Da pacem Domine", "An den Wassern zu Babel..." ja "Cantate Domino", Aleksandr Knaifeli "Utešitelju", René Eespere "Curriculum annorum", Tõnis Kaumanni "Stabat Mater", Peeter Vähi "In memoriam HM" ja Monteverdi "Salve Regina". Eesti muusikuid on festivalil veelgi, nende kontserdid toimuvad sarjas "Eesti Vabariik 100."

Järgmisel päeval, 1. oktoobril, kui meil tähistatakse suurejooneliselt rahvusvahelist muusikapäeva, dirigeerib Andres Mustonen ka festivali "Peegel peeglis" galakontserti. Õhtu toimub Moskva Konservatooriumi Suures saalis, mis on kahtlemata kogu Ida-Euroopa mainekamaid kontserdipaiku. Esinevad Moskva Riiklik Sümfooniaorkester lastele ja noortele, Moskva konservatooriumi kammerkoor, solistid: Erkki-Sven Tüüri oratoorium "Ärkamine" ja "Salve Regina" (Andres Mustonen viiulisolistiks), Peeter Vähi "Emale" (oboel Deniss Golubev), John Taveneri "Prayer for Jerusalem" ja "Svyati" (tšellosolist Aare Tammesalu), Heino Elleri Viis pala keelpillidele, Arvo Pärdi "Te Deum", kavas on ka Peeter Süda Prelüüd ja fuuga orelile (Konstantin Volostnov).

Oktoobris järgnevad Andres Mustoneni välismaised kontserdid orkestriga Moskva Virtuoosid 12. oktoobril Peterburi Jaani kirikus ning 18. oktoobril Moskva Filharmoonia Tšaikovski saalis, kus ta on ka viiulisolistiks: kavas on Wolfgang Amadeus Mozarti, Bachi / Tõnis Kaumanni, Gia Kantšeli ja Nino Rota looming.

24. oktoobril on Rahvusooper Estonia kutsutud külalisetendusega Peterburi Maria teatrisse, kus mängitakse Georg Friedrich Händeli ooperit "Rinaldo" Andres Mustoneni dirigeerimisel.

Tähtpäevakontserdid Hortus Musicusega toob Mustonen publiku ette veel 18. novembril Peterburis Filharmoonia väikeses saalis ja 20. novembril Moskvas Filharmoonia Tšaikovski saalis. Kodumail esinetakse novembris kahe kontserdiga, detsembris on Hortus Musicus kodus mitme kavaga koguni kuuel kontserdil. Uusaasta toob meile MustonenFesti ning kontsertide järel Eestis viib Andres Mustonen pidusarja taas ka Iisraeli.

Toimetaja: Rutt Ernits



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: