Hannes Korjus: Läti kirjastustegevus ({{commentsTotal}})

Kirjandus
Kirjandus Autor/allikas: ERR

Läti rahvusraamatukogu andmetel tegutses Lätis mullu 497 raamatute ja brošüüride kirjastajat, neist 312 kirjastajat ehk 63 protsenti üllitas ainult ühe raamatu.

Stabiilne liider on kirjastus Zvaigzne ABC (20 protsenti ilmunud raamatute ja brošüüride koguarvust), talle järgnevad kirjastus Jumava, Lauku Avīze, Egmont Latvija, Jānis Roze kirjastus ning kirjastus Kontinents. Suurim tiraaž on olnud 40 000 eksemplari, väikseim – kümme eksemplari.*

Omakirjastamise on Läti raamatu­kirjastuste assotsiatsiooni andmeil ette võtnud kirjanikud Andris Kolbergs, Uldis Auseklis, Leons Briedis, Jānis Liepiņš, üksikuid näiteid on ehk teisigi. Lätis tõusis omakirjastamine kuumaks teemaks 2016. aasta sügisel, pärast Läti Televisiooni saate "Keelatud võte“ eksperimenti, mille käigus otsustati internetist leitud toimetajate, kujundajate jt abil välja selgitada, kui palju ühe raamatu omal käel väljaandmine maksma läheks. Eksperimendi ajend oli raamatukauplustes müügil raamatute krõbe hind. Saatetegijate arvestuse kohaselt moodustanuks raamatu omahind kõigest 16 protsenti raamatu kauplusehinnast. Mõistagi tekitas selline väide nördimust kirjastustes, kes heitsid saatele ette kahtlase taustaga tegijate poole pöördumist ning nn samizdat’i-raamatuile säästu kvaliteedi arvel.

Säästu kvaliteedi arvelt ei saa aga ette heita näiteks juba mainitud luuletajale ja võõrluule lätindajale Leons Briedisele (sünd 1949). 2010. aastal pälvis ta oma luulekogu "Kiiktooli käekiri“ eest Ojārs Vācietise kirjanduspreemia. Briedise luulekogu on kirjastanud ta enda kirjastus Minerva, samas kirjastuses on ilmunud ka hulganisti Briedise tõlgitud teoseid. Praeguseks on kirjastus tegevuse lõpetanud.

Briedis andis Minervas aastail 1992–2010 välja ka Eesti ajakirja Akadeemia vastet, ajakirja Kentaurs XXI. Selle ilmumise lõpetamise peapõhjuseks peab Briedis 2007.–2008. aasta majanduskriisi ja kultuurkapitali toetuse katkemist. Võrreldes 2008. aastaga, oli Läti kultuurkapitali rahastamisvõimekus 2010. aastal vähenenud 74 protsenti võrra. Toona lõpetasid ilmumise ka iganädalane kultuurileht Kultūras Forums (Sirbi analoog), kirjanduskuukiri Karogs (Loomingu analoog), kunstiajakiri Māksla Plus. 2010. aastast kirjutatakse ajakirjanduses kui "kultuuriajakirjanduse hirmsast aastast“.

Loe artiklit Sirbist.

https://lnb.lv/lv/apkopoti-dati-par-izdevejdarbibu-latvija-2016-gada

Toimetaja: Rutt Ernits



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: