Sõnasäuts. Põrpimine rabab ({{commentsTotal}})

Lauluväljakule eksinud põder mõjus põrpivalt.
Lauluväljakule eksinud põder mõjus põrpivalt. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Tehissõnad on tulnud keelde tehistüvede ja vormide loomise teel, kuid nende praktiline osatähtsus keele tüvevaras on väga väike. 20. sajandi algul alustas Johannes Aavik tehistüvede loomist, tema pakutud 300 tüvest on praegu kasutusel umbes 50.

Üks säärane tehislikult loodud sõna on "põrpima", mis eesti keele seletava sõnaraamatu andmeil tähendab rabavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma, rabama, frapeerima. Näitelauseteks: Mehe ootamatu käitumine põrpis mind. Põrpiv sarnasus. *See idee põrpis korraga mu meelekujutust. J. Aavik.

Etümoloogiasõnaraamatu kohaselt on impulss-sõnad võinud olla põrutama, porisema, ja frapeerima ‘ehk vapustama, rabama; ehmatama, hämmastama'.

Sünonüümisõnastik pakub sõna "põrpiv" vasteiks veel ka üllatav, jalustrabav, vapustav, drastiline, uskumatu, põrutav, jahmatav, šokeeriv ja nii edasi.

Johannes Aaviku ideede päevikust leiab lause: "Teised keelemehed, nagu Saareste ja Veski, suhtuvad uute sõnade loomise ideele kadeduse pärast neenivalt." "Sellane neenimine on tõesti põrpiv."

Sõnast "põrpima" sai inspiratsiooni 1988. aastal ilmunud ja Toomas Hendrik Ilvese poolt toimetet almanahh "Põrp!", mida kirjeldati kui sõltumatu, tsensuurivaba almanahhi, mis oli valmis käsitlema kõike, mis Eestit, eesti rahvast, kultuuri, keelt, ajalugu või poliitikat puudutab ja mida ilmus vaid üks number. Pilistveres tegutseb ka Põrpijate nimeline näiterühm.

Loodan, et ka tänane sõnasäuts mõjus teile põrpivalt.

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio "Vikerhommikus" teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuulake sõnasäutse siit.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Näitleja Charlotte Gainsbourg

Autahvel. Aasta albumid 2017, kohad 21-50

ERRi kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkas tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Marge-Ly Rookäär

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: