Tarmo Teder: minu uue raamatu võib panna imikutele padja alla ({{commentsTotal}})

Kirjandusministril oli külas Tarmo Teder. Juttu tuli tema uuest romaanis "Kuuskümmend aastat hiljem". "Kirjandusministeeriumiks" tuli osa videomaterjalist kärpida, siin aga kogu vestlus täispikkuses.

Teder on end kirjanikuna nimetanud pigem sprinteriks kui pikamaajooksjaks. Uus raamat on aga ligi 700-leheküljeline tellis. Ja see on alles esimene osa, ehk siis tundub, et Tederist on saanud pikamaajooksja.

"Vananev kirjanik hakkab ju jooksma ja jooksmine on populaarne. Tekib palju vaba aega ja ülearu ainest, mida oma poolalateadvusliku tarkusega võibolla ei ole tahtnud varem ära lörtsida, ebaküps kirjanik nagu ma olen olnud läbi aastakümnete: ühe käega teinud ajakirjandust ja siis teisega kirjutanud ja vastupidi," rääkis Teder.

Ta lisas, et rohkem aega tekkis neli-kolm aastat tagasi, kui ta kultuurilehest Sirp ära tuli. Eelkõige kirjutas ta aastatel 2015 ja 2016.

"Siis ma hakkasin tundma endas mingisugust kindlust, usku ja arusaamist, et tõepoolest, mul on millestki kirjutada ja ma pean eelkõige iseendast kirjutama, iseendast lähtuvalt, sest see on omaeluloolisus, tugevad emotsionaalsed momendid minevikust."

Uue romaani alapealkiri on "Mõtuse Jaani elu ja inimesed".

Teder ütles, et see on eelkõige romaan nõukogude ajast. Reaalsest vene nõukogude kommunismist, kui ehitati sotsialismi.

"Võibolla see ongi ka mitte noorsooromaan, vaid lastekirjandus, aga ainult selle klausliga, et seda võiksid lugeda neljakümnesed inimesed, kes saavad juba aru ja kellel on aega ja kes on üldse harjunud pakse raamatuid lugema. Ega alla neljakümnesed ei loe. Ja selle võib panna imikutele padja alla. Ta on päris hea, kui panna pehmendavad polsterdused ümber, siis titt harjub kohe hällis raamatuga, kasvab suuremaks, ehk ei tunnegi enam huvi nende vidinate ja elektrooniliste telefonide vastu, vaid hakkab lugema hoopis sellist asja," kõneles Teder.

 

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Kirjandusministeerium"



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: