Margit Mutso: kasumlik arendus ei haaku arusaamaga heast arhitektuurist ({{commentsTotal}})

Zaha Hadid Architectsi Vanasadama võidutöö
Zaha Hadid Architectsi Vanasadama võidutöö "Streamcity".

Eestis on taas ehitusbuum. Nii Tallinnas kui Tartus on üksikute majade kõrval võetud luubi alla ka linna kõige magusamad kohad – Tallinnas mere äär, Tartus Emajõe kaldad. Hea tava kohaselt korraldatakse erilisel kohal parima lahendi leidmiseks arhitektuurivõistlus. Ega paremat protsessi parima tulemuse saamiseks ole leiutatud kui panna arhitektid omavahel mõõtu võtma.

Kui aga visata põgus pilk viimastele võistlustele ja küsida kas veeäärsed kohad saavad olema midagi erilist, midagi, mis tõstab meie linnad maailma arhitektuurikaardile, siis peab paraku tõdema, et vist mitte.

Mis siis puudu jääb? Miks ei tõota Kalarand Tallinnas või Holmi kvartal Tartus kujuneda tõeliseks turismimagnetiks? Miks pole erilist põhjust rõõmu tunda Porto Franco arendusest? On ju suurepärased asukohad ja eesti arhitektide võimekuses pole ka põhjust kahelda. Vastus peitub lähteülesandes.

Porto Franco arendajatel on oma kindel nägemus sellest, kuidas üks ostuparadiis peab välja nägema. Eesmärk on mõistagi teha maksimaalselt kasumlik arendus. Paraku ei haaku see arusaamaga heast tänapäevasest arhitektuurist. Arhitektid taandatakse sellises olukorras fassaadikujundaja rolli ning loota, et arhitektuurivõistlus kõigele vaatamata imelise lahenduse annab, on naiivne.

Holmi kvartali võistluse valmistamistas ette Tartu linnavalitsus ning alal kinnisvara omavatele arendajatele liiga palju kaasarääkimise võimalust ei antud. Võistluse aluseks sai linna üldplaneering, mis on rahvaga läbi arutatud ning millest nurgad on juba maha silutud.

Kalaranna võistlusele eelnes pikk detailplaneeringu menetlemine, mille käigus leiti kompromiss linna, arendaja ja linnakodanike vahel. Kompromissist saigi lähetülesanne arhitektidele.

Mõlema eelmainitud võistluse ettevalmistamisel loodi eeldus, et sünniks lahendus, mis sobib rahvale. Ju vast lõpuks ollaksegi rahul. Just nimelt rahul. Aga kas sellised väljapaistvad asukohad ei vääri midagi enamat kui pelgalt rahulolu? Midagi enamat kui tasapaks hoonestus, mis on veest võimalikult eemale tõrjutud?

Ka meil võiks olla vee kohale ulatuvad elamud, restoranid, kontorid või näiteks lausa sild-maja? Arhitektidel fantaasiat jätkub.

Äsja lõppes Tallinnas veel üks mereääre võistlus – Vanasadama ala üldplaneering. Võitja firma, legendaarse kurvimeistri Zaha Hadidi jüngrite töö on väga professionaalne ja pildid tulevikusadama alast efektsed, aga süvenemisel tekib taas tunne, et sedagi võistlust on juhtinud pigem pragmaatilised kaalutlused ja kompromissid, mitte eesmärk luua Tallinnale tugevat merelinna identiteeti. Tõsi, üksikute hoonete visuaalid on zahahadidilikult muljetavaldavad.

Mida teha, et olulisele kohale sünniks midagi enamat kui pelgalt rahuldav arhitektuur? Vaja on luua visioone, katsetada vabalt, kartmata seejuures eksida või kogeda linnakodanike viha. Luua esmalt hea pinnas aruteluks. Loomingulist linna ei ehita kompromissjoonte ja -numbritega planeerides. Planeerida tuleb algusest peale visuaalselt, nii, et ka nüansid on väljaloetavad ja kõigile arusaadavad. Lennukad visioonid tuleb luua enne, kui reguleerivad numbrid ja keelualad on löödud lukku.

Arhitekt on ruumi looja, kelle eesmärk on teha midagi uut, samal ajal kui arendajad, poliitikud ja linnakodanikud oskavad tahta seda, mida on juba kogetud. Kas oleks osanud keegi kirjutada arhitektile ette, et tehku ta vanale laudsepatöökojale Rotermanni kvartalis kolm klaastorni kukile?

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio kultuurikommentaar



FILM
Eesti filmipäevad Ukrainas

Eesti draamafilmid panid ukrainlased nutma

7. – 11. detsembrini toimunud Eesti filmi päevad Ukraina pealinnas kinos "Kyiv" tõid saalid rahvast täis ning kohale tulnud autorid said ülimalt sooja vastuvõtu osaliseks. Suurimat huvi äratas publiku seas  musta huumoriga vürtsitatud Rainer Sarneti mängufilm "November".

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: