Küllo Arjakas. Mõtteid ajalookirjanduse preemia väljaandmisest ({{commentsTotal}})

Küllo Arjakas
Küllo Arjakas Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Seekordne läinud aasta ajalookirjanduse konkurss koos preemia väljaandmisega toimus juba 22. korda. Sestap saab julgelt rääkida traditsioonist. Seda enam, et enamasti tõtlikus Eestis kuulutatakse nii mõnigi üritus ajakirjanduses traditsiooniks juba teise-kolmanda korra järel.

Esmakordselt anti selline tunnustus üle Ajaloo Instituudi ruumes veebruaris 1996 ning 1995. aasta sisukaimaks ajalooraamatuks tunnistati "Seltsid ja ühiskonna muutumine: talupojaühiskonnast rahvusriigini", toimetajateks Ea Jansen ja Jaanus Arukaevu.

1990. aastate algupool ei olnud ajaloolaste jaoks enam roosiline. 1980. aastate lõppu iseloomustanud täiesti plahvatuslik ühiskondlik huvi ajaloo "valgete laikude" vastu hajus, teaduses aset leidvad reformid muutsid varasema üsna stabiilse elu muutlikuks, vaikselt kadusid mõned ajaloouurimisega tegelenud asutused. Mõni elas üle ühele või teisele kunagisele artiklile-raamatule "näpuga näitamist". Eesti NSV ajal ideoloogiliselt interpreteeritud ajalugu aga nõudis jätkuvalt ümbermõtestamist ning täiesti söötis uurimispõld oli endiselt avar.

Nii pidasid noorema generatsiooni ajaloolased vajalikuks asutada ajalookirjanduse aastapreemia, et selle väljaandmise kaudu tõmmata avalikku huvi ja tähelepanu uuemale ajalugu käsitlevale kirjavarale ning vaagida ajalooteaduse hetkeseisu. Nominentide esitamiseks peeti oluliseks ajalooraamatu kõrget teadustaset, et teos oleks kirjutatud eesti keeles ning ka väliselt pilkuköitva kujundusega. Ettevõtmise algatasid Jaanus Arukaevu, Enn Küng, Priit Pirsko ja Priit Raudkivi, toeks Eesti Ajalooarhiivi ja Ajaloo Instituudi varasem koostööleping, mida nüüd laiendati. Nii töötati välja vastav statuut ja samas kutsuti üles teisigi mäluasutusi algatusega liituma. Praeguseks on juba hulk aastaid ettevõtmisega seotud kaheksa osapoolt, oma praeguste nimedega: Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu Muuseum, Rahvusarhiiv, Tallinna linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut.

2016. aasta Eesti trükitoodangu statistika kinnitab, et meil ilmus uut kirjavara 3794 nimetust, sh 3590 esmatrükki ja neist eesti keeles 3140. Mõistagi on siin põhiosa laste- ja täiskasvanute ilukirjandusel oma 1263 nimetusega, mitmesuguseid jätkuväljaandeid avaldati 410 (sh toimetised, aastaraamatud), kooliõpikuid 133 jne. Aga kui palju ilmus ajalooraamatuid?

Lihtsatele küsimustele on tihti keerukas vastata. Isegi ligilähedast vastust ei ole, sest see nõuaks ajalookirjanduse selget defineerimist ning keegi peaks pidama täpset arvestust. Linnaarhiivi raamatukogus koostatud nimekirja sai 65 raamatut. Samas polnud seal näiteks ühte konkursile esitatud raamatut, Inna Raua sulest ilmunud "Vändra kihelkonna rahvariided" (Türi, 2016). Linnaarhiiv komplekteerib Eesti üldise ajaloo kõrval suures osas just Tallinna ja Harjumaaga seonduvat kirjandust, seepärast pole imestada, et Vändra rahvariiete käsitlus ei jõudnud meil isegi üldnimestikku. Nii tulebki karta, et aasta jooksul trükivalgust näinud ajalookirjanduse täielikku pilti ei ole ühelgi osapoolel. Tuleb pidada võimalikuks, et näiteks mõne muuseumi poolt välja antud sisukas artiklite kogumik vm teos võib koguni mitmel osapoolel jääda kahe silma vahele. See loomulikult vähendab võimalusi osutuda nominendiks. Kui aga silmas pidada kõrge teadustaseme nõuet, siis ilmselt pole ükski esikohavääriline teos nominentide seast välja jäänud.

Läbi aastate on olnud üks probleeme nominendiks esitatud ajalookirjandusteoste žanriline kirevus ja mitmekesisus. Konkursi ekspertkomisjonil on alati raske võrrelda ja hinnata väga erinevas vormis kirjutatud käsitlusi. Nii tõstatasid žürii liikmed järjekordselt ka linnaarhiivis 26. mail 2017 preemia üleandmise tseremoonial üldisema küsimuse – kas edaspidi tuleks selgelt eristada monograafiad ja muud ajalookirjutuse vormid? Eristamine on võimalik, aga see eeldab kahe preemia väljaandmist ja seega preemiasumma kahekordistumist ning kõikide osapoolte nõustumist. Sellisel juhul tuleks veel otsustada, kui palju teoseid võib üks osapool esitada? Kas näiteks kuni kolm monograafiat ja kolm raamatut mujalt? Isegi võiks arutada, kas näiteks klassikaline ajalooõpik saaks kvalifitseeruda nominendiks või mitte, sama käib ka näitusekataloogide kohta. Mõnel aastal on neidki esitatud preemia kandidaadiks, aga vaevalt üks õpik või mõne näituse kataloog suurel määral edendab Eesti ajalooteadust.

Sel aastal oli konkursi ja preemia väljakuulutamise ürituse korraldamine Tallinna linnaarhiivi vastutada. Nii oleks loogiline, kui mõned ülalnimetatud mõtted-arenguvõimalused saaks sel sügistalvel osapooltega arutatud ja vajaduse korral statuuti täiendatud. Et järgmisel ekspertkomisjonil oleks silme ees juba mõnevõrra uuendatud reeglid.

 

Küllo Arjakas (1959) on Tallinna linnaarhiivi juhataja. Tolli tn. 6, 10133, Tallinn. kyllo.arjakas@tallinnlv.ee

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Ajalookultuuriajakiri Tuna



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: