Mis roll on kultuuriruumis äärtelt tärganud kirjandusel? ({{commentsTotal}})

Jüri Talvet
Jüri Talvet Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

24 kirjandusuurijat 8 välisriigist (Slovakkiast, Sloveeniast, Lõuna-Koreast, Venemaalt, Leedust, Lätist, Rumeeniast, Iirimaalt, Prantsusmaalt) ja Eestist esineb Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 12. konverentsil Tartu ülikoolis.

Ettekandeid peetakse 2. oktoobril alates kella 10.30st TÜ Senati Saalis ja peahoone loenguruumis 140 ning 3. oktoobril alates kella 9st peahoone loenguruumis 128.

Arutluse all on teemakohane kogemus erinevates rahvuslikes kultuuripiirkondades, sealhulgas eriti väiksemates kultuuriruumides. Otsitakse vastuseid näiteks küsimustele:

Missugused on keskuslike mõjude assimileerimise silmapaistvaimad näited väikestes kultuurides, mille puhul „äärtelt“ tärganud kirjandusloome tugev algupära on omandanud (võrreldes keskusega) uue tähenduse ja funktsiooni?

Kas kirjanduse teooria (filosoofia) on miski, mis toimib esmase algupärase kirjandusloome suhtes a posteriori või a priori? Või on need toimumised üheaegsed, näiteks väljapaistvamate kirjandusteoste implitsiitses poeetikas ja filosoofias? 

Kas keelebarjäärid on kultuurilist mitmekesisust ja dünaamikat soodustav tegur selletõttu, et nad loovad absoluutse vajaduse tõlgete ja välismaise kultuuri importimise järele või, vastupidi, nad kaitsevad eht-rahvuslikke tunnusjooni suurte kultuuride laastava sissetungi eest väikestesse ja väiksematesse kirjandustesse?

Konverentsi korralduskogu esimees on professor Jüri Talvet.

Konverentsi avamisel 2. oktoobril kell 10 Senati Saalis esitletakse EVKA rahvusvahelise ajakirja Interlitteraria vastseimat numbrit (22/1, 2017).

Ettekanded peetakse peamiselt inglise keeles. Sissepääs huvilistele on vaba.  

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: