Mis roll on kultuuriruumis äärtelt tärganud kirjandusel?
24 kirjandusuurijat 8 välisriigist (Slovakkiast, Sloveeniast, Lõuna-Koreast, Venemaalt, Leedust, Lätist, Rumeeniast, Iirimaalt, Prantsusmaalt) ja Eestist esineb Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 12. konverentsil Tartu ülikoolis.
Ettekandeid peetakse 2. oktoobril alates kella 10.30st TÜ Senati Saalis ja peahoone loenguruumis 140 ning 3. oktoobril alates kella 9st peahoone loenguruumis 128.
Arutluse all on teemakohane kogemus erinevates rahvuslikes kultuuripiirkondades, sealhulgas eriti väiksemates kultuuriruumides. Otsitakse vastuseid näiteks küsimustele:
Missugused on keskuslike mõjude assimileerimise silmapaistvaimad näited väikestes kultuurides, mille puhul „äärtelt“ tärganud kirjandusloome tugev algupära on omandanud (võrreldes keskusega) uue tähenduse ja funktsiooni?
Kas kirjanduse teooria (filosoofia) on miski, mis toimib esmase algupärase kirjandusloome suhtes a posteriori või a priori? Või on need toimumised üheaegsed, näiteks väljapaistvamate kirjandusteoste implitsiitses poeetikas ja filosoofias?
Kas keelebarjäärid on kultuurilist mitmekesisust ja dünaamikat soodustav tegur selletõttu, et nad loovad absoluutse vajaduse tõlgete ja välismaise kultuuri importimise järele või, vastupidi, nad kaitsevad eht-rahvuslikke tunnusjooni suurte kultuuride laastava sissetungi eest väikestesse ja väiksematesse kirjandustesse?
Konverentsi korralduskogu esimees on professor Jüri Talvet.
Konverentsi avamisel 2. oktoobril kell 10 Senati Saalis esitletakse EVKA rahvusvahelise ajakirja Interlitteraria vastseimat numbrit (22/1, 2017).
Ettekanded peetakse peamiselt inglise keeles. Sissepääs huvilistele on vaba.
Toimetaja: Valner Valme