Peeter Helme: ammu ei ole näppu sattunud midagi nii jaburat ({{commentsTotal}})

"Nümfid" Autor/allikas: Konstantin Makovsky maali koopia/ hariduskeskus.ee

Sari Luhtanen & Mikko Oikkonen - „Nümfid. Montpellier' legend“

Tlk. Evelin Banhard. Varrak, 2015. 476 lk.

Ammu ei ole näppu sattunud midagi nii jaburat nagu Sari Luhtaneni ja Mikko Oikkoneni „Nümfid. Montpellier' legend“. Nii et õigustatult võiks lausa küsida, miks sellest raamatust rääkida? Ainus talutav vastus kõlab ehk nii: „Nümfe“ võib lugeda ja käsitleda kui stiilinäidet, kui fenomeni.

Nimelt on tegu raamatuga, mis põhineb telesarjal. Kui sageli tehakse filme ja sarju raamatute järgi, siis antud juhul on tegu vastupidise nähtusega. Oma vastavate tugevuste ja nõrkustega. Esimese tugevusena torkab juba kaanepildil vastu punaste juuste ja meelalt punaste huultega neiu. Ta mõjub piisavalt kutsuvalt, et raamat läbi lugeda. Ja kellele sellest ei piisa, siis tagakaanel seisab: „„Nümfid. Montpellier' legend“ on erootilise fantasy-triloogia esimene osa.“ Nii võttes pole justkui ühtki vabandust, miks raamatut mitte lugeda.

Või siis just vastupidi – see ongi vabandus. Isegi hoiatus. Kuid läbi ma soome kirjaniku ja stsenaristi Luhtaneni ja filmirežissöör Oikkoneni raamatu ikkagi lugesin. Ja ega see olnudki mingi eriline piin. Vastupidi! „Nümfid“ on igati ladus noortekas, kus lihtsalt kohtab keskmisest rohkem seksistseene. Päris pornograafiliseks raamatuks teost siiski lugeda ei saa. Tekst on pigem põhjamaiselt väljapeetud ning ega neid seksistseene siis nii palju siin ka pole. Kuigi, tõsi ta on, teose fookuseks, seikluslugu käivitavaks jõuks ning korraga nii probleemiks kui selle lahenduseks on siin tõesti seks.

Sisu on iseenesest päris totter. Loo keskmes on nümfid ja saatürid, antiikmütoloogiast pärit olevused. Esimesed on imekaunid ja põhimõtteliselt igavesti elavad naised, teised aga tõelist maskuliinsust kehastavad mehekujulised surematud olendid. Mingis mõttes mõlemad vihkavad teineteist, aga teisest küljest ei saa nad ka ilma teineteiseta. See kõlab imelikult ja ebaloogiliselt ning ongi seda. Kes siiski tahab, võtku nimetatud antagonismi sümboolsena, kes aga tahab, võtku seda nii, nagu allakirjutanu – telesarja põhjal valminud raamat ongi selline vorm, milles teleekraanil põnevalt ja originaalselt esitatud mõtted muutuvad tahes-tahtmata lamedusteks.

Aga nii see juba on, ja fenomeniga tutvumise mõttes pole „Nümfid“ sugugi kõige hullem näide. Seksikad tegelased ja tegevused, vilgas tempo, pidevad suunamuutused ja ootamatused – kõik see muudab „Nümfid“ talutavaks noortekaks. Ja lõpp on korraga moosine ja üht-teist kokkusõlmiv, jättes samas teised otsad lahti – nii on täiesti selge, et seiklus jätkub.

Liigset loogikat taga ajada ei maksa ning autorite võime käia ümber antiikmaailmast pärit käsitlustega on pehmelt öeldes uljas. Et mitte öelda – piinlik. Ilmselt tulebki sedasorti raamatute puhul enda kriitikameel välja lülitada ning liuelda lihtsalt põnevuse ja romantika laineharjal, kust mingit sügavat mõtet ja või suurt moraali küll välja ei tule. Või kui väga tahta, siis kahte asja näivad „Nümfid“ ütlevat: esiteks – kõik on inimesed on kaabakad (välja arvatud juhul, kui nad seda pole); teiseks – armastus võidab kõik. Nunnu.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: