Kuressaare Linnateater toob lähikuudel vaatajateni kolm uuslavastust ({{commentsTotal}})

“Aasta lõpp tõotab tulla kiire ja põnev,” leidis Kuresaare Linnateatri loomejuht Aarne Mägi.
“Aasta lõpp tõotab tulla kiire ja põnev,” leidis Kuresaare Linnateatri loomejuht Aarne Mägi. Autor/allikas: Maanus Masing

Kui plaanid teoks saavad, jõuab veel sel aastal lavale eeskätt noortele mõeldud lavateos “Persona”. Nii autor kui ka lavastaja on Matteo Spiazzi, itaalia lavastaja, näitleja ja teatripedagoog, kes on Eestis läbi viinud teatrialaseid meistriklasse.

Itaalia maskiteater Kuressaares

Uue lavastuse proovidega Kuressaares Linnateatris on juba algust tehtud, töö lavastuse kallal käib inglise keeles, vahendas Saarte Hääl.

Tegemist on Itaalia maskiteatril põhineva lavastusega, kus näitlejad kannavad maske ega kasutata teksti. "See on puhas füüsiline teater maskidega," selgitas Piret Rauk. Maskimeister on Annika Aedma.

Teose lähtepunktiks on küsimused, mis põhinevad inimese identiteedil või isegi identiteetidel. Lavastus räägib sellest, mis ühendab maski ja identiteeti, mida tähendab kanda maski, mis saab, kui varjuda maski taha teadlikult, ja mis juhtub, kui mask maha võtta. Nendele küsimustele otsitakse vastuseid ühe perekonna ja nende kodu kaudu.

Publiku ette astuvad publikule Kuressaare teatri lavalt juba tuttavad Rauno Kaibijainen ja Merilin Kirbits, Viljandi kultuuriakadeemia näitekunsti erialal lõpetanud saarlane Tanel Ting ja sama kooli vilistlane Kristian Põldma.

Praegu on esietenduse aeg – jääb see tänavusse aastasse või jaanuari – tehniliste küsimuste tõttu alles lahtine.

“Küll aga on veel tänavu plaanis lavastuse avalik läbimäng, mida saavad vaatama tulla gümnaasiumiõpilased,” märkis Rauk.

Detsembri algul toovad Kuressaare Linnateater ja Pärnu Endla teater Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud teatrisarjas “Sajandi lugu” lavale Andrus Kiviräha näidendi “Kaarnakivi perenaine”.

“Prooviprotsess hakkab kohe-kohe pihta,” ütles Kuressaare linnateatri kunstiline juht Aarne Mägi. Rauk lisas, et peagi selgub, kas esimene esietendus toimub Pärnus või Kuressaares.

Kunksmoori armastuslugu

Nagu juba tavaks saanud, valmib ka selle aasta lõpus uus lastelavastus. Sedapuhku toob Kuressaare Linnateater publikuni Kunksmoori ja merehädalisena tema juurde sattunud kapten Trummi loo. "See on puhas armastuse lugu, ilus ja oluline," sõnas Mägi.

Eriliseks teeb tänavuse lastelavastuse etenduste toimumiskoht – Kuressaare linnuse valli sees asuv vahimehe kelder.

Üks põhjus, miks tänavune lastelavastus tuuakse publiku ette just seal, on Aarne Mägi sõnul pragmaatiline – teatrimaja on Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud lavatüki tõttu hõivatud.

"Teine põhjus on see, et tahtsime teha visuaalse kallakuga teatrit," selgitas Mägi. Nii on ka selle lavatüki puhul oma roll varjuteatri elementidel. Kuna tegemist on lastele mõeldud lavastusega, on seal palju tegevust.

"Arvan, et vaatajatel on põnev, kuna toimumiskoht ja atmosfäär on eriline," ütles Mägi, lisades, et salapära lisab elav tuli ehk keldris põlev lõke.

Kunksmoori rollis astub üles Kuressaare linnateatri publikule varasemast tuttav Merilin Kirbits, Trummi mängib aga teatri oma trupi näitleja Jürgen Gansen.

Seda, et publikul ligi kolmveerand tunni pikkuse etenduse ajal külm hakkaks, ei ole vaja karta – käivad ju linnusekülastajad keldris talvel ööbimaski. Et publikul oleks soe, siis ülerõivaid etenduse ajaks seljast ei võeta ning sooja annab ka lõke.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Saarte Hääl



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: