Galerii: Kuressaares avati Apollo Kino ({{commentsTotal}})

{{1506771780000 | amCalendar}}

Laupäeval avati Kuressaares Apollo Kino, mille näol on tegemist Saaremaa esimese kaasaegse kinokeskusega. Avamisel olid kohal nii Kuressaare linnapea Madis Kallas kui ka Apollo Kino juht Rauno Stüff.

Auriga kaubanduskeskuses avatud kinos on kaks saali, milles on kokku ligi 200 kohta. Lisaks tavaistmetele on olemas ka paaris- ning staaritoolid, millest viimane võimaldab tellida puutetundliku ekraani abil kinosaalis istudes süüa-juua.

Kuressaarest sai viies linn, kuhu on jõudnud Apollo Kino. Tallinnas on tänaseks kaks kino - Solarise ning Mustamäe keskuses -, lisaks on üks kino nii Narvas, Tartus kui ka Pärnus.

Tegevjuht Rauno Stüffi sõnul on Kuressaare kino Apollo kinodest väikseim.

Päevas näidatakse keskmiselt kaheksa seanssi ja ettevõte annab tööd kümnele saarlasele.

"Vaadates huvi suurenemist, mida lähemale kino avamine jõudis, siis järjest rohkem me saime veendumust, et see investeering oli õige. Praegu me oleme 100 protsenti veendunud, et kino saab olema Saaremaal edukas, sest saarlased on seda tõesti aastakümneid oodanud ja nüüd see aeg on lõpuks kätte jõudnud," rääkis Rauno Stüff "Aktuaalsele kaamerale".

"Investeering oli umbes miljon eurot ja me oleme kindlad, et teenime selle tagasi kõikide tublide saarlaste abiga. Saaremaa saab endale kõige kaasaegsema kino, mis hetkel on võimalik saada," lisas ta.

Seni on Kuressaares filme näidanud Kuressaare Linnateater, kes soetas 2015. aastal ka moodsa projektsioonitehnika.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: